Uudised

llmunud on värske ajakirjanumber - Folklore 95.

Ajakirja aprillinumber sisaldab erinevaid lähenemisi maailma kultuuride uurimisele, sünni-ja pulmakombestikust pärimusmuusika õpetamise ning esitlemiseni, ühtlasi hõlmates vanasõnade klassifikatsiooni sõnaraamatutes, diasporaas kasutatavaid kevadet kuulutavaid rituaale  ning naisvetevaimudega seotud mütoloogiaid.

Eriti huvipakkuv on Inna Lisniaki ja Tetiana Cherneta artikkel Ukraina rahvuslike duumade ehk eepiliste rahvalaulude ajaloolisest arengust; heerosekeskne eepika ulatub tagasi 15.-17. sajandini. Artikli keskmes on pärimusekandjad, keelpille mängivad kobsaari vennaskonnad, kes enne 20. sajandit esitlesid ning talletasid ja andsid duumasid edasi. Kobsaaride esitusviisi taastulemine 1960. aastate teises pooles ja 1970. aastate alguses hoolitses selle eest, et duuma traditsioonid jõudsid 1980. aastatel ja hiljem noorema põlvkonnani. Artiklis arutletakse kobsaaride praeguste esitluspraktikate üle. Käesoleva Folklore numbri kaanepilt kujutab Ukraina kobsaare 20. sajandi alguses.  

Louise S. Milne’i artikkel käsitleb rikkalikku ning mitmekesist mütoloogilist ning folkloorset visuaalset materjali, mis on seotud naisvetevaimudega – jõevaimud, merineitsid, luigeneitsid ja sireenid. Käsitlus, mis hõlmab mitmeid kultuure ning ajastuid keskendub sireenidele, kelle puhul autor sõnastab sidemeid sireeni kui figuuri ja lääneliku ihadiskursuse vahel. 

Laurent Sébastien Fournier’ ja Lia Giancristofaro artikkel slaavi (balkani) ajaloolisest sisserändest Abruzzi piirkonda keskendub kahele rituaalile, mille slaavi ümberasujad kaasa tõid – Verde Giorgio (ehk Roheline Georg), mis oli kevade algust tähistav rituaal ja bütsantsi päritolu ortodokse Madonna Odigitria kultus. 

Matej Meterci artikkel on pühendatud erinevustele vanasõnade ja rahvalike ütluste vahel Joseph Mlaceki definitsiooni järgi, millest tulenevate kriteeriumide järgi on kahes sloveenikeelses sõnaraamatus klassifitseeritud paremioloogilisi väljendeid. 

Värskes ajakirjanumbris leiab ka kaks teineteist täiendavat käsitlust kasahhi pulmakommetest, mis põhinevad nii kirjalikel allikatel kui välitöödel.  Tattigul Kartaeva ja Saltanat Ashimova keskenduvad pärimuslike ning islami päritolu rituaalide põimingulele traditsioonilises kasahhi pulmas, koos detailse käsitlusega „pulmavee“ (Neke Sui) kombestikust. Aktoty Mukhan, Kenzhekan Matyzhanov, Zhanna Bugybayeva ja Akedil Toishanuly uurivad kasahhi pulmarituaale laiemalt ning analüüsivad nende muutumise probleeme tänapäeva ühiskonnas.  

Emine Atmaca, Reshide Gözdaş ja Atila Kartal käsitlevad oma artiklis erinevaid sünniga seotud rituaale turgi karaiitide hulgas, kasutades välitöid Leedus elavate karaiidi päritolu informantidega.  

He Cao, Qian Xu ja Yang Li artikli fookuses on positiivsed mõjud, mis tulenevad hiina pärimusmuusika õpetamise kaasamisest põhikooli muusikatundides. 

Pinqi Zhang ja Jin Gao uurivad hiina rahvusmotiive rahvalaulus „Mo Li Hua“ ning nende mõju moodsale hiina muusikale.

  
Numbri lõpetuseks analüüsib Vadim Nikolenko toidujulgeoleku küsimusi tänapäeva Ukrainas ning selle mõjusid kulinaarkultuurile. 

Ajakirja uudisterubriik sisaldab õnnesoove Irina Sedakovale tema 70. juubeli puhul ja käsitlust märtsis 2025 toimunud Põhjamaade ja Balti digihumanitaaria konverentsist.

Tere tulemast lugema!

Folklore värsket numbrit saab elektrooniliselt lugeda aadressil: 
https://www.folklore.ee/folklore/vol95/ 

Ajakirja saab osta ka meie e-poest:
https://pood.kirmus.ee/et/a/folklore-95