Uudised

Värske ajakiri Mäetagused 93 on ilmunud!
Ajakirjas kirjutavad nii Eesti Kirjandusmuuseumi teadlased kui ka mitmed külalised.
Mäetaguste 93 numbri uurimisartiklid jagunevad tinglikult kolme ossa. 
Nende keskmes on erinevate põlvkondade noorte arvamused, hinnangud ja väärtused, aga ka neile kehtinud piirangud. 
• Lapsed, kes uskusid IMEsse analüüsivad 154 teismeliste elulugu siirdeajast (1989–1993), kus domineerivad teemad on tulevik, mured IME teostumise pärast ja isamaalisus. Autorid Triinu Ojamaa ja Hanna Saare.
• Andrus Tinsi uurimusest selgub, et üle 90% Eesti humanitaar- ja kunstivaldkonna üliõpilastest on tehisaru kasutanud ja näeb selle kasutamises suurt potentsiaali, mainitakse ka riske ja esitatakse tulevikunägemusi.
• Sada aastat kinniseid lasteasutusi Eestis uurib kinniste lasteasutuste arengut ja suhete muutusi viimase 100 aasta jooksul. On püsinud hierarhia ja kontroll, kuid suhted on muutunud, autorid Maria Žuravljova, Judit Strömpl, Kadri Soo.
Teine kese on seotud müüdiajaloo ja folkloori uuringutega erinevate rahvaste pärimuse näitel. Vaatluse all on: 
• Eestivenelaste kummituslood (liigitusest, ilmumiskujud, eesti ja valgevene paralleelid) on järjekordne tavatute nähtuste ja mütoloogiliste karakterite uuring, autorid Elena Boganeva, Ilja Butov ja Mare Kõiva.
• Kama-taguste udmurtide pulmalaulude arhailisemat ja hilisemat kihistust, kasutatud poeetilisi kujundeid ja muusikalist vormi, kuid ka looma- ja taimeriigi motiividel põhinevat sümboolikat tutvustavad Tatiana Korobova, Irina Ptšelovodova ja Nikolai Anisimov.
• Mesi ja vaha ersamordvalaste kombestikus tutvustab mett kui olulist mälestus- ja pühadetoitu, millel on seosed mütoloogiaga. Vaadeldakse ka rahvuspühade taastamist Mordvas ja Eestis, autor Natalia Ermakov.
Kolmas kese on seotud meedia ja vanemate allikatega, mille näol iseloomustatakse:
• 1920.-1930. aastate Narva sündmusi, pidupäevi ja muutusi venekeelse ajakirjanduse vahendusel, autorid Olga Burdakova ja Jelena Nõmm.
• Huvitavaid paralleele tekitab kirjutis Kesk-Assüüria impeeriumi propaganda Tukultī-Ninurta I titulatuuris, milles analüüsitakse kuninga tiitleid ja epiteete kui propagandavahendit. Neis peegeldub poliitilis-ideoloogiline programm ja geopoliitilised ambitsioonid, autor Vladimir Sazonov.

Lisaks on ajakirjas veel raamatututvustused ning intervjuu mari  kunstniku Zhanna Tohtiga  ( H.-M.Melts)ning ülevaade KUMU-s toimunud vestlusringist "Naeruga teritatud pliiats: huumor kui vabadus õdede Meide loomingus" (P. Voolaid).
Pikemalt on juttu jutu-uurija Pille Kippari ning Eesti rahvalaulu ja laulukultuuri uurija Ingrid Rüütli 90 sünnipäevast ja nende panusest folkloori-uuringute kujundamisse 20. sajandil. 
Teadusüritustest antakse ülevaade Soome-ugri XIV kongressist Tartus, 2025. aasta ISFNR loitsude uurimisrühma konverentsist Bukarestis, Bulgaarias toimunud Baltikumi-Balkani järjekordsest konverentsist „Religioon, mäed ja maagia“ Sofias ning rahvusvahelise konverentside sarja „Maailmade vahel: ristteed, dialoogid ja lood“ ning Tartu õpilaskonverentsist HUNTS. 

Värske ajakirjaga saab tutvuda lähemalt siin:
https://www.folklore.ee/tagused/nr93