Arhiivinäitus Eesti Kirjameeste Selts 150
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamiskoosolek peeti 25. veebruaril Viljandis Schwalbe võõrastemaja ruumides, selts ise tegutses aga Tartus. Aastatel 1872-1894 tegutsenud seltsi olulisuse kohta sõnas Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessor Arne Merilai: „Eesti Kirjameeste Seltsile kuulus keskne osa rahvusliku kultuuri arendamises ärkamisajal. Selts oli sündiva kultuurrahva tähtis haridusasutus: teaduse, kirjanduse ja kunstide edendaja, koolmeistrite õpetaja ning koolide õppevara looja, viljakas kirjastaja, toimekas rahvaluule ja vanavara koguja, emakeele arendaja ning ajaloo tutvustaja. See oli jõudsalt kasvava eestluse akadeemia, mis ennustas ette iseseisvust ja demokraatlikku omariiklust“.
Arhiivinäitus „Eesti Kirjameeste Selts 150“ annab ülevaate väärika ajaloo ja suure mõjuga seltsi kujunemisest, tegevusest ja tegevuse tulemustest.
Näitus on koostatud Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Arhiivraamatukogu materjalide põhjal. Eksponeeritud on originaaldokumente ajavahemikust 1865–1931 Eesti Kirjameeste Seltsi kogust ja erinevatest isikuarhiividest: seltsi asutamise ja tegevuse lõpetamise protokolle, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Jakob Hurda, Carl Robert Jakobsoni, Hans Wühneri jt asjassepuutuvad kirju, seltsi auliikmete diplomeid, fotojäädvustusi seltsi liikmetest, tegevuspaikadest jm. Kõnekad on materjalid, mis peegeldavad seltsi argipäeva, nagu korjandusi seltsile maja ostmiseks, näitusmüükide korraldamist, samuti Ado Grezsteini tehtud koopia märgukirjast talurahva olukorra parandamiseks, mis seltsi liikmete eestvedamisel esitati 1881. aastal Aleksander III koos truudusvandega. Valik seltsi väljaandeid ja seltsi tegevust kajastavaid trükiseid pärineb Arhiivraamatukogust.
Näituse koostasid Vilve Asmer, Elo Maandi-Puu ja Leili Punga Kultuuriloolisest Arhiivist ning Ave Pill Arhiivraamatukogust.
