Väljaanded

Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2001
Paar sammukest XVIII


EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI SÜNDMUSTE KROONIKA
Elo Maandi

26. jaanuar. Toimus sümpoosium "Kaplinskist Kaplinskita", kus kõnelesid Paul-Eerik Rummo, Andres Ehin, Jürgen Rooste, Arne Merilai, Ene-Reet Soovik, Timo Maran, Peeter Olesk, Lauri Sommer, Lauri Kitsnik. Avati näitus "Jaan Kaplinski maast ja ilmast" (koostajad Marin Laak ja Rutt Hinrikus), millega oli võimalik tutvuda 15. maini.

22. veebruar. Anti üle Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiad möödunud aasta parimatele rahvaluulekogujatele. 2000. aastal Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud materjalide põhjal olid rahvaluulepreemia laureaatideks Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse koolitusjuht Piret Päär, Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia üliõpilane Veronika Savi ja Tartu Ülikooli rahvaluule üliõpilane Melika Kindel. Muusikalisi vahepalu esitasid Jaanika Viilma, Toomas Valk ja Kersti Salumäe.

23. veebruar. Eesti Vabariigi President autasustas Valgetähe Teenetemärgi IV klassi ordeniga Mall Hiiemäed.

14. märts. Tähistati emakeelepäeva. Kuulutati välja Kristjan Jaak Petersoni 200. sünniaastapäevale pühendatud noorte luulekonkursi "21. sajandi isamaaluuletus" võitjad. Konkursile laekus 395 luuletust erinevas vanuses noortelt üle Eesti. Luuletusi hinnanud zhürii, koosseisus Hando Runnel (esimees), prof. Karl Muru, Sirje Olesk, Krista Aru, Kadri Tüür, Paul-Eerik Rummo ning Eesti erakonnad jagasid auhinnad järgnevalt: peapreemia ja Tartu Kultuurkapitali auhind - Linda Püssa Viljandi C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumist, Isamaaliidu auhind - Arne Sildnik Kose Keskkoolist, Eestimaa Rahvaliidu eriauhind - Johanna Ross Tallinna Inglise Kolledzhist, Eestimaa Rahvaliidu parima koduluuletuse auhind - Marily Laak Voore Põhikoolist, Keskerakonna auhind - Margus Härma Eesti Põllumajandusülikoolist, Reformierakonna elurõõmsaima luuletuse auhind - Laura Kvelstein Tallinna Inglise Kolledzhist, Raamatuaasta eriauhind - Liina Kivimäe Tallinna Inglise Kolledzhist, noorim laureaat - Kristian Daniel Esko Audentese Erakoolist, Kirjandusmuuseumi tänukirjad - Annika Helendi Forseliuse Gümnaasiumist ja Piia Soms Tallinna Inglise Kolledºist.

30. märts. Toimus eluloopäev, kus tehti kokkuvõtteid ja autasustati ühenduse Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseumi poolt väljakuulutatud eluloovõistluse "Minu elu ENSV-s ja minu elu Eesti Vabariigis" võitjaid. Võistlusele laekus 332 elulugu, mida hinnati neljas vanuserühmas. Peapreemiad jagunesid vanusegruppide kaupa järgmiselt: kuni 25aastased - Annaliisa Kaaremaa (koos ema Marje Kaaremaaga), 25-45aastased - Raimond Ellik, 45-65aastased - Valli Gebruk, üle 65aastased - Kulla Oolberg. Näitleja Katrin Saukas esitas katkendeid elulugudest; prof. Marju Lauristini, Ene Kõresaare, Ilvi Jõe-Cannoni ettekannetes räägiti elust erinevates ühiskondades.

11. aprill. Viidi läbi raamatuaasta pärastlõuna "Raamatu valgusel", millega tähistati bibliograafi ja raamatuteadlase Richard Antiku 100. sünniaastapäeva. Kõnelesid Mare Lott ja Heino Räim. Vaadati videofilmi Karl Auna intervjuust R. Antikuga ning avati päevakohane näitus (koostajad Merike Kiipus, Piret Noorhani). Esitleti Kirjandusmuuseumi uut kogumikku "Raamatu valgusel: Richard Antik 100".

7. august. 2000 - 23. aprill 2001 Kirjandusmuuseumi saalis näitus "Eesti Raamatu Aastad 1935 ja 1975" (koostajad Heino Räim, Imbi Pelkonen ja Merike Kiipus).

26. - 27. aprill. Noorte folkloristide konverents. Ettekannetega esinesid Anneli Baran, Katre Õim, Liina Paales, Liina Saarlo, Kanni Labi, Annika Kilgi, Terje Potter, Piret Paal, Merili Metsvahi, Veinika Västrik, Evelin Lepp, Renata Sõukand, Pihla Vuorinen, Kaia Kalliver, Liisi Joon, Pille Niin, Helen Kõmmus, Jelena Gandšu, Hans-Gunter Lock, Kadri Saavik, Sirle Lorvi, Andreas Kalkun. Stendiettekanded olid Maris Müürsepalt ja Mari Sarvelt.

5. mai. Värskas Setu talumuuseumis esitleti Arvo Krikmanni koostatud "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ. Valik lõunaeesti mõistatusi", mis valmis riikliku programmi "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" raames. Samuti tutvustati juba varem ilmunud Vaike Sarve "Setu itkukultuuri" ja Kristi Salve, Mare Kõiva, Ülo Tedre toimetatud "Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl".

5. - 6. mai. Värskas toimus rahvausundi seminar, kus esinesid Arvo Krikmann, Tatjana Minnijahmetova, Vaike Sarv ja Kristi Sarapuu.

9. mai.Kirjandusmuuseumi saalis esitleti Arvo Krikmanni koostatud raamatut "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ. Valik lõunaeesti mõistatusi". Esinesid Arvo Krikmann ja Kristi Salve.

17. mai - 31. august. Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Andres Kuperjanovi fotonäitus "Hääli ja pilte Keeniast". Esitlusel tutvustasid Keenia kultuuri ja ajalugu Mare Kõiva ja Kadri Humal-Ayal, kõlas välitöödel kogutud muusika. Hiljem esitleti näitust ka mujal Eestis.

22. mai - 30. september. Fotonäitus "Dorpat. Jurjev. Tartu." Näituse koostas Kirjandusmuuseumi kunsti- ja fotokogus leiduvatest Tartu linnavaadetest Vilve Asmer. Originaalfotodel oli tänast tuttavat Tartut ja pilte linnast, mille ametlik nimi oli kord Dorpat, siis Jurjev. Näituse vanim eksponaat oli Johann Wilhelm Krause joonis "Dorpat" aastast 1826. Välja oli pandud ka postkaarte ja valik Tartu kohta ilmunud kirjandust. Oma Tartu-nägemusest kõnelesid näituse avamisel Ain Kaalep, Rutt Hinrikus, Eve Annuk ja Vilve Asmer.

28. mai. Toimus arhiivindusseminar, kus esinesid Krista Aru, Mare Kõiva, Aado Lintrop, Piret Noorhani, Triinu Ojamaa, Janika Oras, Ingrid Rüütel.

30. mai - 14. juuni.Eesti Vabariigi Presidendi õpilastööde konkursi "Mälestused küüditamise kohta" lõppvoor. Kõikidest Eesti linnadest ja maakondadest Kirjandusmuuseumisse saadetud 1583 võistlustööst valis zhürii välja 47 parimat, kes pälvisid Vabariigi Presidendi autasu.

8. - 9. juuni. Toimus Nüpli X kevadkool "Kolumbus oli naine…". Teemakohase ettekandega esinesid Katre Talviste, Aare Pilv, Iivi Masso, Raili Põldsaar, Heili Einasto, Anneli Saro, Loone Ots, Kerttu Kiviselg, Elo Lindsalu, Mirjam Hinrikus, Anneli Mihkelev, Sirje Olesk, Leena Kurvet-Käosaar, Tuuli Kaalep, Andreas Kalkun, Merili Metsvahi, Berk Vaher, Tiina Kirss.

23. september. Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis leidis aset Karl August Hermanni 150. sünniaastapäevale pühendatud konverents, mille korraldasid Tartu Ülikool ja Eesti Kirjandusmuuseum.
Konverentsi avasid Eesti Vabariigi kultuuriminister Signe Kivi ja Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, ettekannetega esinesid Arnold Everaus, Eduard Vääri, Valve-Liivi Kingisepp, Sirje Olesk, Alo Ritsing, Krista Aru, Kalle Rannu ja Ain Kaalep. 
K. A. Hermanni laule esitas Tartu Ülikooli Kammerkoor.

2. oktoober. Toimetajad ja koostajad esitlesid uusi rahvaluulealaseid väljaandeid "Sator" II, "Pärimuslik ajalugu" ja "Folklore als Tatsachenbericht", Oskar Looritsa "Endis-eesti eluolu" IV ja I. Rüütli "Ühte käivad meie hääled". Ameerika rahvalaule esitas Norman N. Ross New Yorgist ja Virumaa rahvalaule laulis Vihula regilauluansambel Tink-Tingadi. Esitlusel viibisid ka Oskar Looritsa tütred Leelo Andrén ja Saida Nott abikaasadega. Samal päeval avati Kirjandusmuuseumi trepigaleriis Malle Remmeli fotonäitus "Saamimaa värvid".

12. oktoober - 16. november. Helmut Tarandi kultuuriloolisesse arhiivi laekunud isikukogu põhjal koostatud näitus. Helmut Tarandi 90. sünniaastapäeva tähistamisel Eesti Kirjandusmuuseumis kõnelesid Kristi Tarand, Enn Sarv, Mart Orav, Piret Noorhani. Vorkuta värsse luges Enn Lillemets. Näituse koostas Piret Noorhani.

27. november. Tähistati Hugo Salasoo 100. sünniaastapäeva ettekandekoosoleku ja näituse avamisega. Ettekannetega esinesid Inno Salasoo, Toivo Hinrikus, Tiiu Kull ja Rutt Hinrikus. Näituse koostasid Inno Salasoo ja Rutt Hinrikus. Ürituse korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Vanemuise Selts.

20. - 21. detsember. 45. Kreutzwaldi päevad. Esimesel päeval kõnelesid Krista Aru, Ants Viires, Toomas Paul, Liina Lukas, Galina Ponomarjova ja Olga Sudajeva, Piret Noorhani, Andres Ehin, Paul-Eerik Rummo, Enn Tegova, Jaan Malin. Teisel päeval esinesid Aado Lintrop, Ingrid Rüütel, Anu Vissel, Taisto Raudalainen, Ergo-Hart Västrik, Mare Kõiva, Piret Õunapuu, Siiri Timmermann, Aleksei Aleksejev, Eda-Kai Simmermann.
20. detsembri kirjandusistungi lõpus avati Ilmar Laabani 80. sünniaastapäevale pühendatud näitus (koostajad Marin Laak, Marju Mikkel ja Jaan Malin).