Eesti Rahvaluule Arhiiv 2004. aastal

Väljaanded

Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2004
Paar sammukest XXI


EESTI RAHVALUULE ARHIIV

Aado Lintrop

2004. a. olid ERA teadustöötajad vanemteadurid Mall Hiiemäe (0,5) ja Aado Lintrop (arhiivijuhataja kohusetäitja alates märtsist), teadurid Eda Kalmre, Anu Korb, Janika Oras, Mari-Ann Remmel, Liina Saarlo, Mari Sarv ja Ergo-Hart Västrik (ERA juhataja kuni märtsini). Lisaks töötasid ERA-s arhivaar Kadri Tamm, assistendid Andreas Kalkun, Kanni Labi (0,75), Tuuli Otsus, Taisto Kalevi Raudalainen (0,5), Janno Simm (alates oktoobrist), Indrek Tenno (kuni septembrini) ja Astrid Tuisk (0,5-0,8) ning heliinsener Jaan Tamm. Töövõtulepingute kaudu olid arhiiviga seotud Sirle Lorvi (helifailidest CD-koopiate tegemine); Toomas Born, Tiit Konsand, Maarja Oras, Mart Orav, Katrin Ruus, Kristin Sarv ja Eve Valper (kõik regilaulude digitaliseerimise projekti raames) ning Pille Niin (küljendustööd).

Lisaks sihtfinantseeritava teadusteema "Folkloori loomine, edastamine, tõlgendamine: protsess ja institutsioonid" (teema juht A. Lintrop) finantseerimiseks eraldatud vahenditele rahastati arhiivi ettevõtmisi ka riiklike programmide "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud", "Eesti keel ja rahvuslik mälu" ning "Lõunaeesti keel ja kultuur" arvelt, Eesti Teadusfondi grantide nr. 4936 ja 4939 summadest ning koos Soome Kirjanduse Seltsiga teostatava läänemeresoome regilaulude digitaalse korpuse projekti eelarvest. Eesti Kultuurkapitali toel viidi läbi välitööd Kullamaal ja Otepääl. Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Eesti Kultuurkapital finantseerisid kogumismatka Tomski ja Omski oblasti eesti küladesse ning arhiivi üldandmebaasi teemaliste seminaride läbiviimist, Eesti Kultuurkapital toetas ka helifailide CD-plaatidele kirjutamist. 
br>
TEADUSTÖÖ JA PUBLIKATSIOONID

Valdav osa ERA teadustööst viidi läbi teadusteema "Folkloori loomine, edastamine, tõlgendamine: protsess ja institutsioonid" raames - jätkati regilaulude, Venemaa eestlaste pärimuse, tänapäeva folkloori, kohapärimuse ja rahvausundi uurimist. Arhiivi töötajate hoida oli kaks Eesti Teadusfondi granti, lisaks osaleti ühes grandiprojektis põhitäitjana. Teadustöö raames võeti osa ka riiklike sihtprogrammide "Eesti keel ja rahvuslik mälu" ning "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" täitmisest. Aasta jooksul avaldasid ERA töötajad 6 üksikväljaannet, 26 teaduslikku artiklit, 19 nimetust ülevaateid, retsensioone ja teese. Korraldati kaks konverentsi ja üks seminar. Üheksa arhiivi ning selle teadusteemaga seotud töötajat jätkavad õpinguid doktorantuuris.

Publikatsioonidest väärivad erilist esiletõstmist 2002. aasta regilaulukonverentsi ettekannete põhjal kirjutatud artikleid koondav M. Sarve toimetatud kogumik "Regilaul - loodud või saadud?" ning M.-A. Remmeli koostatud rikkalikult illustreeritud kogumik "Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus". Esimeses on avaldatud ERA töötajate A. Kalkuni, K. Labi, J. Orase, L. Saarlo ja M. Sarve uued regilaulu-alased uurimused, mis käsitlevad tõe ja vale küsimusi seto naiste autobiograafilistes lauludes, paralleelverbe kui regilaulude koostisosi ja keeleüksusi, Karula kihelkonna lauliku Helmi Villa regilaulude värsistruktuuri iseärasusi ning nende väljendumist viisirütmis, Kodavere kihelkonna siseseid regilaulupiirkondi ning Jõhvi ja Iisaku laulikute värsivara stereotüüpsus- ja seosetihedusstatistika prismas. Teises esitatakse 542 Järvamaa objektiga seotud 832 rahvaluuleteksti, kusjuures neile saateks lisatud P. Lätti ja M.-A. Remmeli ülevaated piirkonna muististest, vanemast asustusloost ja kohapärimusest koos korralike kaartide, fotode ja muude illustratsioonidega võimaldavad vaadelda konkreetsete paikadega seotud folkloori laiemal taustal.

Aprillis esitleti järjekordset (üheteistkümnendat) "Pro Folkloristica" numbrit, mis sai pealkirjaks "Kolmas vend". Selle noorte folkloristide artikleid koondava kogumiku toimetasid trükikõlbulikuks M. Hiiemäe ja K. Labi. M. Hiiemäe toimetatud on ka Oskar Looritsa "Endis-eesti elu-olu II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest" teine, täiendatud ja parandatud trükk, mis ilmus ERA toimetuste seerias.

A. Kalkun koostas kogumiku "Leiko. 40 aastat Värska leelokoori", mis sisaldab ka tema põhjalikku ülevaadet koori ajaloost ja repertuaarist, ning CD "Leiko lauluq" (helitehnik J. Tamm, väljaandjad ERA ja Setu Talumuuseum). Ilmus eesti rahvamuusika plaadiantoloogia uus tiraaž koos tekstiraamatu teise, parandatud trükiga.

Regilaulude uurimisel jätkati tööd nii laulutekstide keele ja poeetika kui ka teksti ja viisi seoste, laulikute repertuaari individuaalsete ja piirkondlike eripärade ning selles kajastuva maailmavaate ja suhtumiste vallas, ilmus 9 teaduslikku artiklit. Lisaks eespool nimetatud temaatilises kogumikus ilmunud töödele avaldas A. Kalkun artikli "Seto naisautobiograafide maailm" ajakirjas "Ariadne Lõng", A. Lintrop püüdis ajakirjas "Mäetagused" ilmunud töös välja tuua ennustamisega seotud motiive regilauludes, J. Oras käsitles regilauluesituste heterofoonia probleeme sarja "Töid etnomusikoloogia alalt" teises numbris ning M. Sarv analüüsis lühivormide heakõlalisuse ehituslikke eeldusi folkloori lühivormidele pühendatud publikatsioonidesarja "Reetor" esimeses numbris avaldatud artiklis. Venemaa eestlaste pärimuse uurimist jätkas A. Korb, kes avaldas mahuka artikli Siberi eestlaste matusekombestikust ajakirjas "Mäetagused" ning uurimuse sealse eesti kogukonna pärimuse muutumisest väljaande "Töid etnomusikoloogia alalt" 2. numbris. Sama piirkonna välitöödel rahvaluule kogumisega seotud probleeme käsitlev artikkel on loovutatud avaldamiseks ajakirjale "Folklore".

Tänapäeva folkloori alal töötas E. Kalmre muistendi tausta uurimiseks põhjalikult Tartu ajakirjanduse ning arhiividokumentide kallal ning analüüsis suulisi intervjuusid. Töö tulemuseks on mitu ettekannet ning ajakirjale "Akadeemia" loovutatud artikkel vendade Voitkade fenomenist ning XII "Pro Folkloristicas" ilmuv kirjutis, mis valgustab 1947. aasta EK(b)P Tartu Linnakomitee dokumente (meele)olude ja jutuainese vahendamise seisukohast. Lisaks Järvamaa kohapärimuse kogumikule ilmus selles valdkonnas veel M.-A. Remmeli artikkel ERA kohapärimuse andmebaasi ning selles leiduva Lõuna-Eesti ainese kohta, M. Hiiemäe kirjutised eluta looduse mälestusmärkide kajastumisest rahvapärimuses ning poollooduslike kooslustega seonduvast pärimusest.

Usundi ja kombestiku uurimisel jätkas M. Hiiemäe teadusliku antoloogia "Lõuna-Eesti rahvakalender" koostamist, lisaks publitseeris eesti rahvakalendri arengut vaatlevad artiklid väljaande "Töid etnomusikoloogia alalt" 2. numbris ning ERM-i Sõprade Seltsi ajakirjas "Lee". Tiiu Jaago koostatud eesti rahvaluule WebCT kursus-õpiku tarvis kirjutas M. Hiiemäe rahvakalendri peatüki. A. Lintropi artikkel püha mõiste kujunemisest permi rahvastel ilmus ajakirjas "Folklore". Doktoriväitekirja kallal töötav E.-H. Västrik keskendus Ingerimaa multikultuurilist tausta silmas pidades representatsiooni küsimusele, autentsuse ja traditsiooni konstrueerituse temaatikale, rahvusluse ja muude ideoloogiliste suundumuste seosele folkloristliku uurimispraktikaga. Lisaks toimetas ta ajakirja "Folklore" rahvausundi erinumbrit ning avaldas selles artikli ingerisoome hyppyseuralaiset-usuliikumise laulupärimusest ning usundilise pärimuse säilimisest nõukogude võimu tingimustes. Samas ajakirjanumbris ilmus T. K. Raudalaise uurimus Kesk-Ingeri luteriusuliste ja õigeusklike surnumälestamiskombestike vahelistest kultuurikontaktidest. Tema uurimisobjektiks on endiselt luteriusuliste soomlaste narratiivne enesepilt (identiteediloome) koos vastava jutuainese konteksti- ja žanrianalüüsiga. Lisaks eelnimetatud artiklile ilmusid temalt tööd katoliiklikust palverännakust Erdély Csikomlyós ("Mäetagused") ja ingeri narratiivides leiduvatest Vana-Slaavi apokrüüfi motiividest ("Pro Ethnologia"). E.-H. Västriku ja T. K. Raudalaise osalusel valmis telesaade "...ja päästa meid ära kurjast!". 


KONVERENTSID, SEMINARID, LOENGUD

Järjekordne noorte folkloristide konverents (peakorraldaja A. Lintrop) toimus 28. ja 29. aprillil. Rahvusvahelise mõõtme andsid sellele esinejad Koreast ja Soomest. Taseme tõstmiseks olid seekord osalema kutsutud ka kõik kraadiõppes olevad folkloristid. Kokku esines kahel päeval 20 noort teadlast - rahvaluule, semiootika, muusikateaduse üliõpilased ja kraadiõppurid Tartu Ülikoolist, Eesti Muusikaakadeemiast, Joensuu Ülikoolist ja Eesti Kirjandusmuuseumist.

26. ja 27. novembril peeti ERA ja TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli poolt korraldatud regilaulu-alane konverents "Ilumäel" Tartus ja Värskas (ERA-poolne korraldaja M. Sarv). Peeti ettekandeid teemadel kuidas, miks ja kelle jaoks on kogutud laulutekste ja viise, kas regilaul elab või on surnud, kuidas kajastub lauliku isiksus tema repertuaaris, milliseid kosmogoonilisi motiive leidub regilauludes jne. 2. detsembril toimus Kirjandusmuuseumis seminar "Vadja päev: vadjalastest enese- ja isikukeskselt" (korraldaja E.-H. Västrik), kus ettekandjad rääkisid vadjalastest ning vadja pärimusest nii eneste kui teiste (näiteks Paul Ariste) vaatenurgast.

Aasta jooksul esineti ettekannetega paljudel rahvusvahelistel teadusüritustel. J. Oras esines sümpoosionil "Murrelmasäkeiden melodiikka - VIII Suomen musiikintutkijoiden symposium" 25.-26.03. Helsingis; T. K. Raudalainen konverentsil "Violence and text: power in narrative" (2. konverents sarjast "Мифология и повседневность") 19.-22.04. Peterburis; M. Sarv SIEF-i (Société Internationale d'Ethnologie et de Folklore) kongressil "Entre Autres", mis toimus 26.-30.04. Marseilles; A. Lintrop TCS-i (Traditional Cosmology Society) poolt 7.-10.07. korraldatud konverentsil "The Ritual Year" Edinburghis; E. Kalmre 21.-24.07. ISCLR-i (International Society for Contemporary Legend Research) 22. aastakonverentsil Walesi Ülikoolis; A. Lintrop, J. Oras, L. Saarlo ja M. Sarv 19.-25.07. SIEF-i Rahvusvahelise Ballaadikomisjoni 34. konverentsil Riias; J. Oras Põhjamaade muusikateadlaste kongressil (Nordic Musicological Congress) 11.-14.08. Helsingis; A. Lintrop ja E.-H. Västrik 15.-19.08. Soome-ugri rahvaste IV maailmakongressil Tallinnas; E.-H. Västrik TÜ etnoloogia ja rahvaluule õppetoolide korraldatud konverentsil "Culture Change and Worldview: Finno-Ugrians, Siberian Indigenous Peoples and the Others" 1.-3.10. Tartus; J. Oras konverentsil "Soome-ugrilaste vokaalne mitmehäälsus slaavi ja balti rahvaste muusikakultuuri kontekstis" 15.-16.10. Tallinnas; A. Korb konverentsil "Piirikultuurid ja -keeled" 21.-23.10. Kurgjärvel; E.-H. Västrik Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiivi korraldatud konverentsil "Folklore Archives and Cultural Dynamics: Problems of Digitizing and Management of Intangible Cultural Heritage" 19.-20.11. Helsingis.

Võeti osa ka vabariiklikest teadusüritustest. M. Hiiemäe ja M.-A. Remmel esinesid Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandekoosolekul "Richard Viidalepp 100" 29.01. Tartus; E. Kalmre ja E.-H. Västrik noorte folkloristide konverentsil 28.-29.04. Tartus; M. Hiiemäe, A. Korb, K. Labi ja M.-A. Remmel ARS-i kogumiskonverentsil 11.11. Tartus; M. Hiiemäe, A. Kalkun, A. Lintrop, J. Oras, L. Saarlo regilaulukonverentsil 26.-27.11. Tartus ja Värskas; T. K. Raudalainen, E.-H. Västrik seminaril "Vadja päev: vadjalastest enese- ja isikukeskselt" 2.12. Tartus. 48. Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil 21.-22.12. esines ettekandega E. Kalmre.

Lisaks teaduslikel seminaridel ja konverentsidel peetud ettekannetele võtsid ERA töötajad sõna ka mitmesugustel rahvakultuuri tutvustavatel ja populariseerivatel üritustel seltsides, koolides, kursustel, näiteks osalesid J. Oras ja M. Sarv Viljandi Kultuurikolledži regilaulualase täienduskoolituse läbiviimisel Võrumaa õpetajatele (november 2003 - märts 2004); E.-H. Västrik aitas korraldada August Pulsti 115. sünniaastapäevale pühendatud rahvamuusikapäeva 14.01. ning koostas näituse "Vadja portreed: valik fotosid Eesti Kirjandusmuuseumi välitöödelt 1998-2002"; T. K. Raudalainen esitles telesaadet "...ja päästa meid ära kurjast!" Soome-ugri rahvaste IV maailmakongressil ning pidas 7 hõimupäevade ettekannet Tallinna koolides; A. Korb rääkis Klassikaraadio saatesarjas "Varavedaja" 10.11. Siberi eestlastest; M. Hiiemäe esines seminaridel ja õppepäevadel Tabiveres, Võrus, Tartus, Maarjas, Karepal, Kundas ja Jõgeval ning rääkis raadios rahvakalendri tähtpäevadest. 


KOGUMINE, ARHIIVITÖÖ

Aasta jooksul toimunud välitöödest tuleks esimeses järjekorras nimetada A. Korbi korraldatud kogumismatka Tomski oblasti Kaseküla ja Lilienhofi küladesse ning Omski oblasti Rõžkovo külla 5.08.-1.09. (osales Villi Sulger). Koguti 105 fotot, 26 MD-diski helisalvestusi, 5 tundi videosalvestusi, lisaks käsikirjalised märkmed ja kogumispäevik. A. Korb jätkas Venemaal sündinud eestlaste pärimuse kogumist ka Eestis, juhendas ja koordineeris Venemaa eestlaste elulugude kogumist, kirjutas ajalehtedele kogumisüleskutseid ning koostas küsitluskava, viis läbi kogumisvõistluse "Väljarändamine ja elu uuel kodumaal" ajavahemikus 1.04.-1.11.

Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Luutsa külas käisid E.-H. Västrik (8.-16.07.) ja T. K. Raudalainen (11.-12.07.). Eesmärgiks oli Luutsa külapüha dokumenteerimine. Salvestati 4 tundi videomaterjali ja tehti rohkesti üleskirjutusi. Lisaks käis T. K. Raudalainen koos Madis Arukase (Viljandi Kultuuriakadeemia), Kätri Beljajeva (Kunstiakadeemia) ja Kaarel Sikuga Vene Föderatsiooni Karjala Autonoomse ringkonna äänisvepsa külades 3.-10.07. Salvestati 10 tundi audiomaterjale ja tehti mitusada digitaalfotot. 12.-17.07. kogus T. K. Raudalainen eluloolist ja folkloorset ainet Leningradi oblasti Kupanitsa ja Spankkuva kihelkondade ingerisoomlaste hulgas (7 tundi audiomaterjale).

M. Sarv korraldas ekspeditsiooni Kullamaa kihelkonna Laukna, Loodna, Maidla, Koluvere, Soosalu, Leevre küladesse 4.-11.07., ERA-st osales veel M. Hiiemäe. Lisaks käis M. Sarv Setumaal Obinitsa ümbruses Tartu Ülikooli rahvaluule õppetooli kogumispraktikal 7.-11.08.

M.-A. Remmel organiseeris kogumismatka Otepääle 16.-31.08., osalesid M. Hiiemäe, K. Labi ja T. Otsus. Veel võttis ta osa 8.-13.06. toimunud Ida-Setomaa ja Kraasna ekspeditsioonist Venemaa territooriumil ning käis mai, juuni, juuli, augusti ja septembri lõpus Eesti Geopaatia Seltsi kahe- ja ühepäevastel väljasõitudel Lääne-, Võru-, Setu-, Mulgi-, Järva- ja Harjumaa (kokku 8 päeva) pärimusega seotud paigus.

Väiksemad ettevõtmised: A. Tuisk käis filmimas Võru Folkloorifestivali 16.07.; A. Kalkun tegi intervjuusid Värska leelokoori "Leiko" lauljatega; E. Kalmre kogus spetsiaalse küsimustiku abil folkloori vendade Voitkade teemal ning lindistas kuue inimese mälestusi Tartu sõjajärgsest ajast. J. Tamm salvestas 19.03. Värskas leelokoori "Leiko", 14.08. Tartu Lõõtsapäevade raames Tampere maja keldris toimunud kontserti ning 20.-21.08. toimunud "Regiöö" festivali kontserte.

Eesti Rahvaluule Arhiivi laekunud kaastööde eest said Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemia laureaatideks koduperenaine Anu Soon Lääne- Virumaalt ja folklooriõpetaja Kail Sarv Tallinnast. A. Soon on arhiivile kaastööd teinud alates 1995. aastast, 2003. aastal andis ta arhiivile üle 327 lehekülge väga mitmekülgseid rahvaluulekirjapanekuid kodukohast Viru-Jaagupist ning sünnipaigast Iisakust. K. Sarv sai preemia kaastööde eest "Viljandi Kultuurikolledži folkloor 2000.-2003. aastal" (22 lk.) ja "Tallinna Tehnikaülikooli folkloor 2002-2003" (43 lk.). Korrektselt vormistatud tööde kaudu saab hea ülevaate nii Viljandi Kultuurikolledži kui Tallinna Tehnikaülikooli õppurite seas levinud kommetest, traditsioonidest, keelenditest ja naljadest. Preemiad andis Kirjandusmuuseumi saalis laureaatidele 26. veebruaril üle president Arnold Rüütel. Kristjan Toropi Fondi kogumispreemia toimkond otsustas anda 2004. aasta preemia Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna teadurile Anu Visselile sihikindla, entusiastliku ja asjatundliku rahvatantsuürituste jäädvustamise, tantsimise ja lõbustustega seotud materjali kogumise ja korraldamise eest. Ka A. Visseli kogutud materjal on laekunud arhiivi. Käsikirjaline kogu täienes mitmete tähelepanuväärsete kaastööde võrra. Nende seast väärib erilist esiletõstmist koduloolase Helgi Suluste paljude fotodega illustreeritud käsikiri "Ranna - Kodavere ümbruse looduslike annetega pillimehi XX saj.". Töös on esitatud andmed Kodavere kihelkonna Ranna vallas tegutsenud 20 külapillimehe ja 2 orkestri kohta. A. Tuisu kaudu laekus arhiivi Aleksander Moloki koostatud venekeelne käsikiri "Estonia küla ajalugu 1897-1957". Muudest materjalidest tuleb mainida õpilaste hulgas muinasjuttude teadmise ja rääkimise kohta tehtud küsitluse tulemusi (üle andnud Ell Vahtramäe), Reeli Reinausi toodud Tartu Ülikooli üliõpilaste volbripäeva-teemalise küsitluse materjale, Ingrid Rüütli vahendusel saabunud Rosalie Karjami üleskirjutusi Kihnu kalendritavade ja pulmakommete kohta (üle 70 lk.), Kaleph Jõulu poolt Viljandimaalt saadetud 180 lk. mitmesuguseid rahvapärimuse üleskirjutusi, Leida Oeseljalt Võrust saadud 200 lk. rahvaluuleüleskirjutusi, mis sisaldavad naljandeid, uuemaid rahvalaule, unenäoseletusi, usundi- ja kombekirjeldusi. Helma Kaeval, Indrek Kuuben, Hele-Mall Laumann ning Jaan Malin vahendasid arhiivile huvitavaid salmikuid ja laulikuid, lühemaid kaastöid saatsid Joosep Jõulu Raplamaalt, Karl Pettai Pärnumaalt, Eduard Leppik Lääne-Virumaalt ning Tiit Birkan Keilast. Antikvariaadist osteti Julius Marki 4-köiteline käsikiri, mis sisaldab aastail 1936.-1938. Lõuna-Eestist kogutud talutöödega seotud etnograafilisi ning usundi- ja kombekirjeldusi ning 1920. aastal talletatud saami keele alaseid kirjutusi. ERA töötajate juhendamisel läbi viidud praktika käigus kogusid rahvaluulet ka üliõpilased. Nii on Pille Vahtmäe üle andnud helisalvestusi Werneri kohviku pärimusega, Kreete Mägi-Laas käsikirjalist materjali Tallinna koolide õpetajate kildude ja paroolide kohta, Merlin Lõiv on kogunud Eesti Kaitseväe pärimust. Lisaks andsid Helen Jakobi ja Sille Põldma üle oma varasematel aastatel Kolga-Jaanis toimunud välipraktikate materjalid.

Arhiivi helikogusse aasta jooksul vastu võetud suurematest materjalikogustest tuleks ära märkida ERA töötajate ja TÜ üliõpilaste Järvamaa kohapärimuse projekti raames 2003. aasta välitöödel kogutud materjale, mis ei sisalda ainult kohapärimust, vaid ka mitmekesist sellega seotud ainest - kokku 93 säilitusühikut (ERA, MD 68-89; ERA, MD 112-182); Eestimaa ingerlaste materjale (eelmiste aastate projekti jätk, Kaja Schultz) - 37 säilitusühikut (ERA, MD 195-231); A. Korbi kogutud Eestis elavate Venemaa eestlaste ainest - 29 säilitusühikut (ERA, MD 232-260) ja M. Metsvahi, R. Järve jt. (ERA, MD 98-111) ning A. Kalkuni ja Ü. Kärneri (ERA, MD 183-193, ERA, MD 265-267) kogutud Setu materjale - kokku 28 säilitusühikut.

Jätkunud on arhiivi heliinseneri J. Tamme töö helikogu vanema osa digitaliseerimisel. Aasta jooksul on digitaliseeritud RKM Mgn II seeria ühikud 1565-1650, 2020-2026, 2705-2707, 3607, 3824-3825, RKM Mgn I seeria ühikud 59-60 ning RKM ER seeria ühikud 48, 50-52, 54-55, 57-59. MP3 kasutuskoopiad on tänavu tehtud CD-seeria ühikutest 738-763, MD-seeria ühikutest 40-65, 74-145, 183-197, 261-274 ning DAT-seeria ühikutest 31-44, 117-121, 130. Septembris töölt lahkunud I. Tenno võttis fotokogusse arvele 376 fotot (VF 5415-5791). Fotode skaneerimist ja uute piltide arvelevõtmist jätkab oktoobris tööle asunud J. Simm. Selleks muretseti uus arvuti ning seati helistuudio ruumes sisse töökoht foto-ja videomaterjali digitaliseerimiseks.

Videokogu korrastamise huvides tehti tänavu mitmeid ümberkorraldusi. Kuna algselt digitaalse koopiana arvele võetud "Koduvideo" kogumisvõistluste videomaterjalist laekusid möödunud aastal arhiivi ka analoogkandjal originaalsalvestused, otsustati need koos koopiatega digitaalsalvestuste seeriast (DV) analoogsalvestuste seeriasse (FAV) üle viia. Lisaks viidi süsteemi korrastamiseks üle ka Tartumaa Kurtide Ühingu arhiivi ning "Eluringi" kogumisvõistluste analoogmaterjalidest tehtud DV-koopiad (kokku 70 ühikut - DV 192-261). Digitaalvideo seeria aastane juurdekasv oli 71 ühikut (pärast muutusi DV 192-262), sealhulgas A. Visseli tehtud jäädvustused mitmetest rahvamuusikaüritustest (DV 221-262), A. Lintropi 2003. aasta udmurdi-ekspeditsiooni materjalid (DV 213-220) ning ERA 2002. aasta Anseküla ja 2003. aasta Ambla ekspeditsioonide videod (vastavalt DV 192-197, 199-203). Analoogkandjal videosalvestusi laekus 12 kuu jooksul 6 ühikut (FAV 221-226). Loodi MV-seeria arhiivimaterjalidest loodud filmide ja montaažide jaoks ning VV-seeria mujalt saadud valmistoodangu säilitamiseks. J. Simmi ülesandeks sai videomaterjalidest kasutuskoopiate valmistamine.

2004. a. jätkati ERA üldandmebaasi teemalisi seminare, milles osalesid arhiivi töötajatest J. Oras, L. Saarlo, M. Sarv, K. Tamm ja E.-H. Västrik (juhendaja Vambola Leping, OÜ Ordos). Arutelud keskendusid arhiivinduslike protsesside kirjeldamisele. Sel eesmärgil koostati rea protsesside tekstilised kirjeldused, joonistati vastavad suhtlusdiagrammid ning visandati ekraanivormid. Andmebaasi modelleerimisel võeti aluseks seni arhiivinduspraksises kasutatud protsessid, mis formaliseeriti ning ühtlustati infosüsteemi üldist loogikat silmas pidades. Protsesside kirjeldamisel toimus ühtlasi andmesõnastiku ja struktuurimudeli ülevaatamine ja korrigeerimine. Seminaride läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Kõik ERA töötajad on aasta jooksul korraldanud ja litereerinud omakogutud materjale, teenindanud uurijaid ning konsulteerinud nii kodu- kui välismaa teadlasi ja rahvaluule-huvilisi. Aasta jooksul arhiivi külastanud 27 ekskursiooni läbiviimise põhiraskus langes J. Orasele, L. Saarlole, K. Tammele, E. Kalmrele ja E.-H. Västrikule. 


KOOSTÖÖ TEISTE ASUTUSTE JA VÄLISRIIKIDEGA

TÜ rahvaluule üliõpilaste kraaditöid juhendasid ja oponeerisid M. Hiiemäe, E. Kalmre, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusikaakadeemia üliõpilaste töid juhendas J. Oras. Rahvaluule arhiivi praktikume on juhendanud E. Kalmre, A. Korb, K. Tamm. ERA juures on arhiivipraktika sooritanud kevadsemestril 12 üliõpilast ja sügissemestril 2 üliõpilast. TÜ eesti- ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures on loenguid pidanud ja seminare läbi viinud M. Hiiemäe, E. Kalmre, E.-H. Västrik, Viljandi Kultuuriakadeemias ja Eesti Muusikaakadeemias J. Oras.

M. Hiiemäe ja E. Kalmre koos TÜ eesti- ja võrdleva rahvaluule õppetooli folkloristidega kirjutasid õpiku "Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse" ning koostasid sellega koos avaldatava lugemiku ja helinäidetega CD.
TÜ doktorantuuris jätkasid õpinguid E. Kalmre, K. Labi, L. Saarlo, M. Sarv ja E.-H. Västrik, doktorantide hulka lisandusid M.-A. Remmel ja A. Kalkun. Eesti Muusikaakadeemia doktorantuuris jätkas J. Oras ja Helsingi ülikooli juures T. K. Raudalainen.

A. Lintrop võttis osa Kultuuriministeeriumi juures töötava kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu tööst, mille raames toimus ka kolmepäevane õppereis Soome.
M. Hiiemäe on osalenud Eesti Põllumajandusülikooli valikaine "Pärandkooslused" õppevahendi koostamises ning Eesti Instituudi Lahemaa-projektis.
Tartus 2005. aasta suvel toimuva Rahvusvahelise Jutu-uurijate Ühingu (ISFNR) kongressi korralduskomiteesse kuuluvad ERA töötajatest E. Kalmre, A. Korb, A. Lintrop ja E.-H. Västrik. Korraldajad on Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikool koostöös Tallinna Pedagoogikaülikooliga. Koostöös Soome Kirjanduse Seltsi rahvaluulearhiiviga jätkati läänemeresoome regilaulude digitaalse korpuse loomist, alustades eesti regilaulude digitaliseerimist. Regilaule skaneerisid ja tuvastasid T. Born, T. Konsand, M. Orav, T. Otsus ja K. Sarv. Tekste valmistasid ette ERA teadurid ning K. Ruus ja M. Oras, kollatsioneerisid K. Labi ja E. Valper.

Eesti Teaduste Akadeemia välisvahetusfondi vahendusel täiendasid end lühiajaliselt Helsingis J. Oras, L. Saarlo, M.-A. Remmel, M. Sarv, Venemaal käisid teadusvahetuses E.-H. Västrik (Vene Kirjanduse Instituut ja Vene Etnograafiamuuseum) ja T. K. Raudalainen (Puškini Maja, Vene Kirjanduse Instituut). 
TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli muinasjutuprojekti käigus (juht Risto Järv) jätkasid projektitäitjad arhiivi kogutud imemuinasjuttude tüpoloogia ettevalmistustöödega; muinasjuttude korpusesse sisestati ligi 700 arhiiviteksti (3000 tinglehekülge), ennekõike S. Sommeri rahvaluulekogust. Projektiga "Raplamaa kohapärimuse kogumine ja uurimine" seoses töötasid arhiivis Jüri Metssalu, Eve Valper, Pille Vahtmäe ja Katrina Kink. Neid juhendas M.-A. Remmel. 
Augustis toimunud kogumismatka Otepääle aitas korraldada Otepää Looduspark. Eesti Televisioonis valmis T. K. Raudalaineni ja E.-H. Västriku osalusel kaheosaline saade "...ja päästa meid ära kurjast!".