Etnomusikoloogia osakond 2004. aastal

Väljaanded

Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2004
Paar sammukest XXI


ETNOMUSIKOLOOGIA OSAKOND

Triinu Ojamaa

Etnomusikoloogia osakonna põhikoosseisu kuulusid 2004. a. osakonna juhataja Triinu Ojamaa, vanemteadurid Ingrid Rüütel ja Vaike Sarv (6.01.1946-27.04.2004), teadurid Taive Särg, Anu Vissel ja alates septembrist Krista Sildoja. Abipersonal koosnes toimetaja Edna Tuvist, assistent Sirje Kurest ja programmeerija Koit Haugasest. 


TEADUSLIK UURIMISTÖÖ JA OLULISEMAD PUBLIKATSIOONID

Mööduv aasta oli etnomusikoloogia osakonna kolmas tööaasta, kus teadurite individuaaluurimusi sidus ETF-i sihtfinantseeritav teema "Muusikaline tekst ja kontekst pärimuskultuuris".

Üle mitme aasta valmis osakonnas kraaditöid. 7. juunil kaitses Krista Sildoja Eesti Muusikaakadeemia juures magistritöö "Põhja-Pärnumaa viiuldajad ja nende mängumaneer 20. sajandi I poolel" (juhendaja V. Sarv). 25. oktoobril kaitses Tartu Ülikooli juures doktoritöö "Lastepärimus muutuvas ühiskonnas" Anu Vissel.

Sariväljaanded täienesid uute artiklikogumike võrra. Aasta esimesel poolel jõudis lugejani 2003. aastal Tallinnas toimunud rahvusvahelise konverentsi "Pärimuskultuur muutuvas maailmas" ettekannete tekste sisaldav "Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas II. Töid etnomusikoloogia alalt 2" (koost. ja toim. Ingrid Rüütel). Oktoobri lõpuks valmis Anu Visseli "Lastepärimus muutuvas ühiskonnas. Ars Musicae Popularis 15". Kogumik koosneb A. Visseli mahukast sissejuhatusest ja artiklitest, mis on avaldatud eri väljaannetes ajavahemikul 1999-2003 (toimetajad M. Kõiva, M. Boiko, E. Kalmre, T. Seilenthal).

Detsembris ilmus raamat, mis pole küll etnomusikoloogia osakonna väljaanne, kuid millele on kaastööd teinud peaaegu kogu meie osakond - "Sissevaateid muusikateadusesse" (toim. J. Ross ja K. Maimets). Raamat sisaldab järgmisi etnomusikoloogia-alaseid artikleid: T. Ojamaa "Samojeedi rahvaste muusika põhijooni", I. Rüütel "Pärimusmuusika Eestis tänapäeval", V. Sarv "Usund, rituaal ja pärimusmuusika" ning T. Särg "Mis on eesti rahvamuusika?".

Teadusteema "Muusikaline tekst ja kontekst pärimuskultuuris" jagunes 2004. aastal seitsmeks individuaalseks uurimisteemaks.

1. Spetsiifiline ja universaalne traditsionaalses muusikas (Triinu Ojamaa)

Põhirõhk 2004. aastal on olnud viisi ja teksti seoste uurimisel. Eelkõige olid vaatluse all kõne ja laulu vahealale jäävad muusikalised artefaktid. Uurimisainesena on kasutatud neenetsi ja nganassaani traditsionaalset vokaalmuusikat. Väljunditeks olid ettekanne "Relationship between texts and tunes in the Siberian folksongs" I interdistsiplinaarse musikoloogia konverentsil Grazis (kaasautor Jaan Ross) ning ettekanne "North Siberian speech-song" ESEM-i XX aastakonverentsil Veneetsias (kaasautor Allan Vurma). Metodoloogiliselt on eelnevaga ühendatud algusjärgus olev eesti räpi uurimine.

Eelmisel aastal seoses tämbriuurimisega alguse saanud psühhoakustilise suuna jätkuks on olnud ettekanne "Sound production in Nganasan dance accomponement" Tampere Ülikoolis toimunud konverentsil "Indigenous Siberian music: Ethnomusicological perspectives in performance, genres, musical syntax, sound". Valminud on sama teemaga seotud pikema artikli käsikiri. Töös on ka ühisuurimus "Can hyperventilation be a trance mechanism in Nganasan ritual dance accompaniment?" koos meditsiinidoktor Jaak Aruga. Selleteemalised teesid on esitatud retsenseerimiseks järgmisel aastal Montrealis toimuva II interdistsiplinaarse musikoloogia konverentsi korralduskomiteele.

2. Rahvaviiside võrdlev tüpoloogia (Ingrid Rüütel)

Pikema jätku-uurimuse tulemina on 2004. a. valminud I. Rüütli kavandatava monograafia I osa peatükid "Materjali kodeerimine ja esitamine andmebaasis" ja "Üherealiste refräänita regiviiside tüpoloogiline analüüs". Töö jätkub peatükkidega "Eesti üherealiste regiviiside topograafiline levik" ning "Eesti üherealised refräänita regiviisid läänemeresoome ja balti kontekstis".

Jätkunud on ka monograafia II osa ettevalmistamine, mis seisneb olemasoleva andmebaasi kontrollimises (andmebaas sisaldab 4467 viisi koos üldandmetega), dublettide kindlakstegemises ning mittevajalike kirjete kõrvaldamises andmebaasist. Tüpoloogilist analüüsi on katsetatud eri suurusega materjalihulgal.

3. Pärimusmuusika ning selle kultuuriantropoloogiline ja ajalooline kontekst (Ingrid Rüütel)

Teemaga on seotud ülalmainitud väljaande "Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas" II osa koostamine ja toimetamine, mis sisaldab ka I. Rüütli artikleid "Eesti folklooriliikumise subjektist ja osalusfaktoritest" ning "Ühiskond peaks väärtustama meie saamis- ja olemislugu" (pärimuskultuur ja ühiskond eesti folkloorirühmade liikmete pilgu läbi)". Soomes on ilmunud artikkel "Kansanlaulu alueellisen ja kansallisen identiteedin muokkaajana ja ilmentäjänä Virossa" ("Kenen kotiseutu. Näkökulmia kotiseutukeskusteluun", toim. Lassi Saaressalo ja Erja Helenius).

I. Rüütel on pidanud mitmeid konverentsiettekandeid: "Jätkusuutlik areng, kultuur, haridus" Tallinna Pedagoogikaülikoolis, "Pärimuskultuurist tänapäeva Eestis" 5. Välis-Eesti kongressil Tallinnas, "Eesti folklooriliikumise subjektist ja osalusfaktoritest" Eesti Rahva Muuseumis ning "Eesti folklooriliikumise subjektist ja osalusfaktoritest" Tartu Ülikoolis.

Jätkus rahvamuusika uurimine folkloorifestivalide kontekstis. Koostamisel on statistilisel materjalil põhinev ülevaade eesti folkloorirühmade subjektist, nende hariduslikust ja sotsiaalsest taustast, väärtushinnangutest, tegevusvaldkondadest, huvialadest ja folklooriliikumises osalemise motiividest ning arvamustest pärimuskultuuri rolli ja vajalikkuse kohta tänapäeval. Võrdlevalt käsitletakse Eesti vähemusrahvaste folkloorirühmade liikmete ja folklooriliikumises mitteosalevate eesti koolinoorte seisukohti pärimuskultuuri kohta tänapäeval. Anketeeritud on Eesti vähemusrahvaste folkloorirühmi ja rajatud vastav andmebaas. Alustatud on andmebaasi rajamist, mis sisaldab eesti koolides õppivate laste ankeete.

4. Eesti viiuldajate rahvapärane mängumaneer (Krista Sildoja)

Algusjärgus on magistritöö "Põhja-Pärnumaa viiuldajad ja nende mängumaneer 20. sajandi I poolel" ümbertöötamine monograafiaks. Töös on peatükid "Üldandmeid tantsimise ja rahvapärase viiulimängu kohta" ning "Viiuldajate elukeskkond ja elulood". Monograafia ilmub 2005. aastal sarjas "Ars Musicae Popularis".

K. Sildojal on valminud CD koos plaadilisaga "Väike seltsike", millel leidub eesti rahvapäraseid viiuli-, hiiu kandle ja väikekandlepalu Krista, Uku ja Raivo Sildoja ning Elo Kalda esituses.

5. Eesti rahvalaul minevikus ja tänapäeval (Taive Särg)

Teema raames on ilmunud artiklid "Regilaulu skandeeriv esitus kui vältelise meetrumi manifestatsioon: Johannes Aaviku vaated" (kogumikus "Artikleid ja arhivaale III"); "Värisehitusega seotud viisivariatsioonid Karksi laulikutel" (kogumikus "Regilaul - loodud või saadud?").

T. Särg on ettekannetega esinenud kolmel rahvusvahelisel konverentsil: "Research history of estonian prosody" 31. keeleteaduse päevadel Tallinnas; "Monofunctionalism and word/music relationships in old Estonian folk songs" 14. Põhjamaade musikoloogiakongressil Helsingis ning "Gradual change from a song towards a speech in an Estonian chain song" ESEM-i XX aastakonverentsil Veneetsias.

Aasta lõpuks valmis T. Särje doktoritöö "Teksti ja viisi seosed Karksi regilaulus" II peatükk "Eesti prosoodia uurimislugu 17.-19. sajandil", mis sisaldab põhjalikku ülevaadet eesti prosoodia uurimise algusaegadest ning selle seostest regilaulukäsitluse kujunemisega.

6. Laps ja pärimus (Anu Vissel)

Põhiosa A. Visseli tööaastast kulus doktoritöö "Lastepärimus muutuvas ühiskonnas" koostamisele. Selle kõrvalt on ilmunud mitmed artiklid, nt "Cyrillus Kreek - folkmusikinsamlaren" (Rootsi rahvamuusika- ja džässiarhiivi kogumik), "Kansantanssin asema virolaisten kulttuurikuvassa ja harrastuksessa" (Tampere Ülikooli seminariettekannete väljaanne), "Rahvatantsu asendist eestlaste kultuuripildis ja harrastustes" ja "Muutuv lastepärimus muutuvas maailmas" (kogumikus "Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas").

Valminud on artiklid "Ullo Toomi rahvatantsude kogujana ja mõtestajana" (Tallinna Pedagoogikaülikooli artiklikogumikule), "A Century of Collecting and Preserving Estonian Traditional Music" (IAML-i aastaraamatule "Fontes Artis Musicae").

A. Vissel on osalenud ettekandega kahel rahvusvahelisel konverentsil: "Kiiking: an Extreme Sport Born out of Old Estonian Tradition" (Rahvusvahelise etnoloogia- ja folklooriassotsiatsiooni konverents Marseille's) ja "The position of folk dance in the culture and hobbies of the Estonians" (18. ülemaailmsel tantsu-uurijate konverentsil Kreekas Argoses). Ettekanne on publitseeritud CD-l.

7. Setu traditsionaalse muusika struktuur ja funktsioonid (Vaike Sarv)

Teema all jõudis 2004. aastal ilmuda kaks artiklit: "Jutustavate laulude hääled Anne Vabarna viisivaramus" ("Setumaa kogumik, 2. Uurimusi Setumaa arheoloogiast, rahvakultuurist, rahvaluulest, ajaloost ja geograafiast", koost. M. Aun ja A. Jürgenson) ning "Usund, rituaal ja pärimusmuusika" ("Sissevaateid muusikateadusesse", toim. J. Ross ja K. Maimets).

V. Sarvele kuulunud erialane kirjandus ja pooleli jäänud teadustöö märkmed on toimetatud Tartusse. Nende korraldamise ja arhiveerimisega tegelesid Edna ja Triinu Tuvi. V. Sarve käsikirjaline pärand anti üle ERA-le. Etnomusikoloogia osakonna sihtfinantseeritava teemaga on seotud kaks Eesti Teadusfondi granti. Grandi nr. 5118 teema on "Heli akustilise analüüsi rakendamine etnomusikoloogias"; grandihoidja on Triinu Ojamaa. Peale Vaike Sarve lahkumist, kel koostöös grandihoidjaga oli kavas analüüsida setu mitmehäälseid laule, on ainsaks põhitäitjaks jäänud Taive Särg. Grandi tehniline ekspert on Jaan Tamm. Grandi nr. 5119 teemaks on "Rahvamuusika teine elu folkloorifestivalidel ja spontaanses esitussituatsioonis". Grandihoidja on Ingrid Rüütel ning põhitäitja Anu Vissel. Etnomusikoloogia osakond osaleb esimest aastat riiklikus sihtprogrammis "Eesti keel ja rahvuslik mälu" projektiga "Eesti rahvaviiside tüpoloogia" (projektijuht Ingrid Rüütel, tehnilised teostajad Koit Haugas ja Edna Tuvi). 


TEADUSÜRITUSTE KORRALDAMINE

Etnomusikoloogia osakond koos Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduse osakonnaga (koordinaatorid Zhanna Pärtlas ja Triinu Ojamaa) korraldas 15.-16. oktoobril Tallinnas rahvusvahelise konverentsi "Soome-ugri rahvaste vokaalne mitmehäälsus slaavi ja balti muusikakultuuri kontekstis". Konverentsil oli osavõtjaid Peterburist, Saranskist, Izhevskist, Vilniusest, Helsingist ning Tallinnast, Tartust ja Viljandist. 


KOGUMISTÖÖ

Kogumistööd on sel aastal teinud Anu Vissel ja Krista Sildoja. 
A. Vissel on salvestanud ja korrastanud 40 tundi videomaterjali peamiselt seoses festivaliga "Baltica" toimunud rahvamuusika- ja rahvatantsuüritustelt. Kogumistöö eest on A. Visselit premeeritud Kristjan Toropi Fondi poolt. K. Sildoja on jäädvustanud pillimuusikat Vändra vallas ja Tallinnas. Akordioni-, suupilli-, duurkandle- ja viiulipalu koos mängijatega tehtud intervjuudega on minidiskidele salvestatud 4 tundi, lisaks videosalvestusi ligikaudu 1 tund ning hulgaliselt digifotosid. Materjal on mõeldud kasutamiseks K. Sildoja uurimistöös. 


KOOSTÖÖ TEISTE TEADUSASUTUSTE JA ORGANISATSIOONIDEGA

Etnomusikoloogia osakonna teadustöötajad on jätkuvalt seotud selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu International Council for Traditional Music, European Society for the Cognitive Sciences of Music, European Seminar in Ethnomusicology, International Dance Council ja Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Osakond osales alates 2003. aastast järgmise programmiprojekti koostamises: Integrated Project FP6 Thematic Priority 7: Citizens and Governance in Knowledge-Based Society. Title: Music, National Identity, Ethnicity and Cultural Diversity in Europe. Meie osakonna panusena oli ette nähtud populaarmuusika uurimise alustamine Eestis. 2004. aasta algul selgus, et projekti ei rahastata. Tampere Ülikooli muusikaantropoloogia õppetool algatas seejärel lokaalsema ulatusega projekti koostamise populaarmuusika uurimiseks, milles osalevad Tampere ja Tartu etnomusikoloogid. Läbirääkimiste järgus on samuti projekt teemal "Cultures of Knowledge in Upheaval", koostööpartneriks Leipzigi Tanzarchiv.

Eesti Teaduste Akadeemia ja Soome Akadeemia vahelise koostöölepingu raames viibis Soomes enesetäiendusel Anu Vissel. Eestisisesest teadusalasest suhtlusest rääkides tuleb eelkõige märkida üha süvenevat ja mitmekesisemaid vorme omandavat koostööd Eesti Muusikaakadeemiaga. Sel aastal jõudis lõpule töö raamatu "Sissevaateid muusikateadusesse" käsikirjaga, mille mõlemad toimetajad (J. Ross ja K. Maimets) on muusikaakadeemiast. Teoks said kaks ühist konverentsiettekannet (T. Ojamaa ja J. Ross, T. Ojamaa ja A. Vurma); viimane on kavas kirjutada pikemaks artikliks. Sujuvalt kulges ühiskonverentsi korraldamine ning sellelegi on oodata järge 2006. aastasse planeeritud artiklikogumiku näol, toimetajaiks Ž. Pärtlas ja T. Ojamaa. Kahe asutuse teadureid ja õppejõude aitavad siduda nii kuulumine Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskusesse kui ka Eesti Muusikateaduse Seltsi. Tartu Ülikooli rahvaluule õppetooliga on kõige tihedamad teadustöö alased kontaktid T. Särjel, kes osaleb ülikooli väljaandena ilmuva raamatu ja rahvaluuleantoloogia "Regivärsist netinaljadeni" toimetamises. Koostööpartneriks oli ka Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu - sel aastal seoses kogumiku "Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas" väljaandmisega.

Etnomusikoloogia osakonna peamised asutusesisesed koostööpartnerid on käesoleval aastal olnud Eesti Rahvaluule Arhiiv ja folkloristika osakond, mille töötajad (eelkõige Mare Kõiva, Andres Kuperjanov ja Kait Tamm) olid nii sisulises kui tehnilises osas abiks Anu Visseli artiklite vormistamisel kogumikuks. Alari Kruusmaa oli seotud T. Ojamaa ja J. Rossi interdistsiplinaarse musikoloogia konverentsi ettekandega kui videoklipi kaasautor.

Etnomusikoloogia ja folkloristika osakonna koostöö tulemusel on Internetis kättesaadavad T. Särje koostatud tekst "Kalendrilaulude viisid" koos laulunäidetega ning M. Kõiva ja T. Särje "Rahvakalendri tähtpäevad" (Eesti rahvakalendri andmebaas Berta). Võrguväljaandes on loetav ka A. Visseli artikkel "Meedia kui mängude vahendaja ja uute mängude allikas".

ERA kolleegid on meie osakonnale osutanud kõikvõimalikku tehnilist laadi abi. Koostööd tehti ka soome-ugri rahvaste muusikale pühendatud konverentsi raames, mille ettevalmistamisega olid seotud Janika Oras ja Pille Niin. 


TEADUSTÖÖ RAKENDUSLIKUD VÄLJUNDID

Etnomusikoloogia osakonna töötajad on avaldanud mitmeid populariseeriva suunitlusega kirjutisi, mis on seotud teadusteemaga.

T. Särg on populaarteadusliku antoloogia ja CD "Regivärsist netinaljadeni" toimetaja (koos Risto Järvega). Samuti on T. Särg kirjutanud peatüki "Rahvamuusika" raamatule "Regivärsist netinaljadeni".

I. Rüütel on kirjutanud Andreas Kalkuni toimetatud kogumikule "Leiko. 40 aastat Värska leelokoori" eessõnana "Setu kultuurist Eestis ja maailmas". A. Vissel on kirjutanud kommentaarid J. Rundu väljaande "Kirjanduslooline Koeru" viisidele. XVII rahvusvahelise folkloorifestivali "Baltica" bukletis on avaldatud tema kirjutis "Kes kannavad eesti folklooriliikumist ja miks seda oluliseks peetakse" (sama ka inglise keeles). Samas ilmus A. Visseli pikem kirjutis "Kevadsuvised kalendritähtpäevad Eestis" (eesti ja inglise keeles). Festivalieelsetest ülevaatustest kirjutas A. Vissel ülevaate "Baltica 2004 Kristjan Toropi aastal" "Leigarite" rahvakunstiseltsi ajalehele.

Ilmunud on lühemaid ülevaateartikleid ja retsensioone ajakirjanduses, nt. T. Ojamaa retsensioon J. Rossi ja I. Lehiste raamatule "The Temporal Structure of Estonian Runic Songs" ajakirjas "Keel ja Kirjandus"; ajakirjale "Muusika" on 2004. aastal kaastööd teinud V. Sarv ("Rahvalaulu interpretatsioonid Põlvas", mainumber), K. Sildoja ("Rahvalauluvõistlus Pärnu Rahvusvahelisel Koorifestivalil", juuli-augustinumber ning "Austraalia karje jäi karjeks... Ussidest puretud puidu helid "Klaaspärlimängul"", septembrinumber) ja T. Ojamaa ("Kas kõne + laul = kõnelaul?", detsembrinumber).

Nii nagu varasematel aastatel, on ka 2004. aastal oma teadmisi kõrgkoolides loenguid pidades rakendanud V. Sarv (Eesti Muusikaakadeemia) ning T. Särg (Tartu Ülikooli rahvaluule õppetool ja Õpetajate Seminari muusikapedagoogika osakond). V. Sarv juhendas K. Sildoja magistritööd; T. Särg juhendas K. Valgu bakalaureusetööd setu kandlemängijatest.

I. Rüütel on loenguga "Culture and National Identity in Postmodernist Society: Estonian Experience" esinenud Kopenhaageni Ülikooli soome keele õppetoolis.

Etnomusikoloogia osakonna töötajad on kuulunud mitme rahvakultuuriürituse korraldustoimkondadesse. I. Rüütel ja A. Vissel olid seotud rahvusvahelise folkloorifestivali "Baltica" ettevalmistamise ja kontsertide korraldamisega. I. Rüütel tegutses festivali kunstinõukogu esimehena, A. Vissel oli kunstinõukogu liige.

I. Rüütel oli tegev ka V Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil "Põlva folkfest".
A. Vissel oli 2005. a. Pärimuskultuuri auhinna ekspertkomisjoni, III Eesti Rahvamängude festivali žürii ja K. Toropi tantsude võistutantsimise žürii liige.
K. Sildoja osales Viljandi Pärimusmuusika Festivali korraldustoimkonna töös. Seoses sellega omistati talle Eesti Vabariigi riikliku kultuuripreemia laureaadi nimetus. A. Vissel sai tänukirja III Eesti Rahvamängude festivalilt ja folkloorifestivalilt "Baltica 2004". 


KOKKUVÕTTEKS

Teadusteema raames tehtud töö tulemused arvudes väljendatuna
- Kaitsti 2 väitekirja.
- Ilmus 2 artiklikogumikku.
- Ilmus 14 artiklit teadusväljaannetes.
- Peeti 11 konverentsiettekannet, neist 9 rahvusvahelistel konverentsidel.
- Osaleti 1 rahvusvahelise konverentsi korraldamises.

2004. aasta tähendab etnomusikoloogia osakonnale Vaike Sarve lahkumise aastat, mis tõi kaasa setu muusikatraditsiooni uurimise katkemise. Samas tähendab see aasta ka instrumentaalmuusika püsiuurimise algust seoses Krista Sildoja tööleasumisega meie osakonda.

Aasta on oluline veel sellegi poolest, et taaselustus soome-ugri rahvaste muusika uurimisele pühendatud konverentside korraldamise ammune traditsioon. Kuna enamus selle muusika uurijaid tegutseb Venemaal, siis aitas see konverents kaasa ka meie katkemisohus olevate idasuhete elavnemisele. Teisalt on aktiivne tegutsemine ESEM-is viinud selleni, et Eesti etnomusikoloogia on leidnud tunnustamist ka läänepoolsema Euroopa etnomusikoloogilistes ringkondades. Selle märgiks on organisatsiooni juhtfiguuride poolt üles näidatud huvi konverentsi korraldamise vastu Eestis.