Väljaanded

Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2004
Paar sammukest XXI


EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI SÜNDMUSTE KROONIKA

Helen Hanni

 14. jaan. Rahvamuusikute ringreiside korraldaja, muuseumitöötaja ja kunstniku August Pulsti 115. sünniaastapäevale pühendatud külapillimeeste kontsert. Esinesid kandle- ja lõõtspillimängijad Võrumaalt, Põlvamaalt, Tartumaalt ja Tartust. Sõnavõttudega August Pulstist, tema seostest Eesti Rahvaluule Arhiiviga, pillimeestest ning lõõtsa- ja kandlepäevadest Võrus esinesid Tuule Kann, Maimu Telk, Janika Oras ja Triinu Nutt.
Õhtul toimus Tiigi seltsimajas rahvamuusikasõprade peoõhtu.

29. jaan. Akadeemiline Rahvaluule Selts korraldas viljaka rahvaluuleteadlase Richard Viidalepa 100. sünniaastapäeva puhul kirjandusmuuseumi saalis ettekandepäeva. Esinesid Mall Hiiemäe, Mari-Ann Remmel, Kärri Toomeos-Orglaan ja Urve Buschmann.

26. veebr. Eesti Vabariigi Presidendi preemia möödunud aasta parimatele rahvaluulekogujatele andis üle Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel. Preemia laureaatideks olid koduperenaine Anu Soon Lääne-Virumaalt ja folklooriõpetaja Kail Sarv Tallinnast.
Pidulikul aktusel austati ka teisi tublimaid rahvaluulekogujaid. Kokkuvõtte 2003. aastal arhiivile laekunud kaastöödest tegi Eda Kalmre. Järvamaa legendide kogumisvõistlusest rääkis Järvamaa Muuseumi juhataja Tiiu Saarist. Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Ergo-Hart Västrik tutvustas uudist arhiivitöös - fonograafirullide digitaliseerimist. Muusikalised vahepalad olid Võhu külakapellilt "Karukell" ning Kail Sarvelt ja Enrik Vislalt torupillil ja viiulil.

1. märts Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna rahvausundi töörühm koostöös Eesti Folkloori Instituudi, Mauritiuse Instituudi ja Tartu Tähetorni Astronoomiaringiga korraldas teaduskonverentsi "Eesti taevas. Erinevaid vaatenurki". Ettekannetega esinesid Jaak Jaaniste, Tarmo Kulmar, Eve Kikas, Jaan Einasto, Enn Kasak, Mare Kõiva, Roomet Jakapi, Andres Kuperjanov. Esitleti Andres Kuperjanovi raamatut "Eesti taevas" ja selle juurde kuuluvat taevakaarti.

15. märts Emakeelepäeva tähistamine. Esimest korda anti üle Eesti Kirjandusmuuseumi algatusena Tartu linna poolt asutatud Gustav Suitsu luulestipendium. Selle pälvis Kauksi Ülle luulekogu "Käänupäev" eest. Ettekandega suitsulikest parameetritest Kauksi Ülle luulekogus rääkis Tartu Ülikooli professor Arne Merilai.
Traditsiooniliselt vaid sellel päeval näidatavat väljapanekut Kristjan Jaak Petersoni käsikirjalistest materjalidest kommenteeris Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja Piret Noorhani.
Üritusel esines ansambel "Lõkõriq".

18. märts - 25. juuni Alar Madissoni fotonäitus "Pooltund kirjanikuga". Näitus oli ülevaade aastatel 2001-2003 Eesti Kultuuriloolise Arhiivi poolt läbi viidud kogumisaktsioonist "Kirjanik ja tema keskkond", mille käigus pildistati enam kui 30 eesti kirjanikku mitmesugustes kohtades - koduses õhkkonnas ja tööpostil, kollegiaalsetel kogunemistel ja puhkehetkedel. Eksponeeriti valikut projekti käigus kogutud elulisest ja mahukast kirjanikke kujutavast fotomaterjalist. Projekti toetas Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital, näituse valmimist Tartu Kultuurkapital ja Tartu Linnavalitsus. Avaüritusel võtsid sõna Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna professor Peeter Linnap ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja Piret Noorhani.

19. märts 10. eluloopäev. Ettekannetega saksaaegsetest mälestustest esinesid professor Helmut Piirimäe ja Toomas Hiio (Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Riikliku Komisjoni esindaja).
Kokkuvõtteid ühenduse Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatud eluloovõistlusest "Elu saksa ajal" tegi Rutt Hinrikus. Katkendeid võistlustöödest luges Enn Lillemets.
Samal õhtul toimus raamatu "She, who remembers, survives" esitlus. Ingliskeelses artiklikogumikus analüüsitakse elulugude kogus säilitatavaid elulugusid. Artiklite autorid on Ene Kõresaar, Marju Lauristin, Tiina Kirss, Tiiu Jaago, Riina Reinvelt, Aigi Rahi- -Tamm ja Rutt Hinrikus.

23.-24. aprill Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli korraldatud teaduskonverents "Kohanevad tekstid II". Ettekannetega esinesid Katrin Ennus, Cornelius Hasselblatt, Raivo Kelomees, Arvo Krikmann, Olaf Kuuli, Marin Laak, Eneken Laanes, Arne Merilai, Kristi Metste, Anneli Mihkelev, Sirje Olesk, Andrus Org, Aare Pilv, Ülle Pärli, Johannes Saar, Peeter Torop, Andreas Trossek, Kadri Tüür, Rein Veidemann, Piret Viires.

28.-29. aprill Noorte folkloristide konverents. Peeti 21 ettekannet, esinesid Kristiina Ehin, Ott Indremitte, Mairi Kaasik, Eda Kalmre, Katre Kikas, Melika Kindel, Hanna Kõrvel, Ülle Kärner, Liisi Laanemets, Irina Orehhova, Maili Pilt, Eda Pomozi, Tiinamai Poomann, Reeli Reinaus, Elo-Hanna Seljamaa, Jinseok Seo, Kärri Toomeos-Orglaan, Ave Tupits, Anu Veenre, Pihla Vuorinen, Ergo-Hart Västrik.

30. aprill Arhiivraamatukogu 95. ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 75. sünnipäev. Ürituse avas kultuuriminister Urmas Paet. Arhiivraamatukogu tegemisi sajandi künnisel tutvustas raamatukogu juhataja Merike Kiipus, Eesti Kultuuriloolise arhiivi juhataja Piret Noorhani selgitas senitehtut ning tulevasi väljavaateid. Tervitussõnadega esinesid Jüri Valge (Haridus- ja Teadusministeerium), Peeter Olesk, Tiiu Valm (Eesti Rahvusraamatukogu), Henni Ilomäki (Soome Kirjanduse Selts, Tuglase Selts), Enn Nõu, Janika Kronberg (Eesti Kirjanike Liit).
Arhiivraamatukogu avas Mart Lepiku ja Betti Alveri 7332 köitelise memoriaalkogu Mart Lepiku toana.
Samas toimusid ka allpoolnimetatud raamatuesitlused: sarja "Arhiivraamatukogu varamu" faksiimiletrükk 1841. aastal ilmunud uuenduslikust õpikust "Luggemise Ramat laste kolitamisse tarvis", eesti kirjanike autograafide kogu "Käsi kirjutab" ja kultuuriloolise arhiivi ajalugu käsitlev artiklikogumik "Mnemosyne teenistuses".

7.-8. mai Narvas toimus Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja MTÜ Eesti Folkloori Instituut korraldatud seminar "Inimeste ja loomade suhted. Lemmikloomad. I". Ettekannetega esinesid Kristi Salve, Marju Kõivupuu, Asta Niinemets, Viire Villandi, Maarja Villandi, Tõnno Jonuks. Tutvuti Ida-Virumaa arheoloogiliste ja ajalooliste paikadega.

21. mai Kultuurifestivali "Vanemuise Kultuuritänava Päev" raames toimus Kirjandusmuuseumis muuseumi raamatute soodusmüük. Muuseumis oli avatud mõistatamise tuba koolilastele, saalis oli kavas kultuurilooliste filmide programm, maja ümbruses otsiti peidetud varandust. Plangul Kirjandusmuuseumi vastas oli üleval näitus "Vanemuise tänav eile ja täna".

29. mai Nüpli XII kevadkool teemal "Quo vadis, eesti kirjandus?" Kevadkool oli orienteeritud eesti nüüdisproosa analüüsile kõige noorema põlvkonna kirjandusuurijate poolt. Peeti seitse kirjandusteaduslikku ettekannet, viidi läbi eksperimentaalne kirjanduskriitika workshop "Kodutu lugeja ehk dekonstruktsioon koorile ühes osas". Osalejaid oli kokku üle 40 inimese.

22. juuni Kirjandusmuuseumi uute teoste esitlus. Tutvustati järgmisi väljaandeid:
1) Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas. Töid etnomusikoloogia alalt 2. Koostanud ja toimetanud Ingrid Rüütel;
2) Leander Petzoldt. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon;
3) Richard Viidalepp. Eesti rahvajuttude laadist, funktsioonist ja jutustajatest. Sator 4;
4) Vladislav Kulemzin. O hantõiskih shamanahh;
5) Reetor 1. Uurimusi folkloori lühivormidest;
6) Reetor 2. Katre Õim. Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast;
7) Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Koostaja Mari-Ann Remmel;
8) Aado Lintrop. Lõunaudmurdi palvused. Video-DVD.

25. juuni - 14. sept. Fotonäitus "Talvemaastikud" austraalia-eestlaste elust ja eluloost, olmest ja tõekspidamistest, neid ümbritsevast keskkonnast ning nende joonistustel ja maalidel kajastuvatest maastikest. Korraldajateks Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti Folkloori Instituut.

8.-10. sept. Soome Kirjanduse Seltsi esindajate Tuomas S. Lehtose, Arvi Lahti ja Henni Ilomäki külaskäik Tartusse ja Eesti Kirjandusmuuseumi. Seltsi peasekretär Tuomas S. Lehtonen pidas muuseumi saalis ettekande teemal "Emakeel, rahvusteadused ja rahvusvahelisus".

14. sept. - 29. okt. Vaadata oli kaks näitust - "Helga Nõu kirjanduses ja kunstis" ning "Donald Koppeli sõja- ja pagemisfotod". Donald Koppeli fotonäitust tutvustas avamisel Peeter Linnap. Helga Nõu näitusel eksponeeriti raamatuid, käsikirju, fotosid ning kirjaniku enda maale ning maalitud kive. Avamisel kõnelesid Helga ja Enn Nõu, Reet Krusten, Rutt Hinrikus ja Maarja Hollo.

30. sept. Erna Normann 100 - Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul rääkisid kauaaegsest rahvaluulearhiivi töötajast Erna Normannist Rein Saukas ja Arvo Krikmann.

8.-10. okt. Siberi-teemaline konverents "Generatsioon P tundras". Konverentsi nimi lähtus vene kultuskirjaniku Viktor Pelevini raamatust "Generatsioon P", mis kirjeldab nn. Pepsi-põlvkonna elu nõukogudejärgsel Venemaal. Konverentsil analüüsiti noore põlvkonna transformatsiooni ja identiteediotsinguid praeguses Siberis ning tutvustati Eesti siberioloogiat. Ettekannetega esinesid Art Leete, Radzana Dugarova, Alex King, Marina Hakkarinen, Jelena Liarskaja, Istvan Santha, Mihhail Marian, Anzori Barkalaja, Olga Balalajeva, Andrew Wigget, Stefan Krist, Nikolai Kuznetsov, Aimar Ventsel, Tatjana Bulgakova, Mikk Sarv ja Otto Habeck.

21. okt. Konverents "Igaüks on hüüdja hääl". Ene Mihkelsoni 60. sünnipäeva puhul toimus tema loomingule pühendatud konverents, kus esinesid Tiina Kirss, Eva Rein, Aija Sakova, Virve Sarapik, Janika Kronberg, Arne Merilai, Sirje Kiin, Aare Pilv ja Sven Kivisildnik. Esitleti Ene Mihkelsoni uut valikkogu "Uroboros".

25. okt. XX eesti raamatuteaduse konverents. Traditsiooniline Oskar Kallase päev oli seekord pühendatud raamatuajaloole ja rahvustrükisele. Konverentsi kahel istungil esinesid Tiiu Reimo, Silli Peedosk, Imbi Pelkonen, Vello Paatsi, Rein Saukas, Mare Lott, Kersti Taal, Heino Räim ja Anne Valmas.

26.-27. okt. Interdistsiplinaarne seminar "Inimesed ja lemmikloomad". Seminaril selgitati, mida mõtlevad, räägivad, arvavad ja usuvad lemmikloomadest semiootikud, loomaarstid, bioloogid, folkloristid ja kõik muud loomasõbrad. Ettekannetega esinesid Arvo Krikmann, Mare Kõiva, Kadri Tüür, Katre Kikas, Tõnno Jonuks, Ell Vahtramäe, Renata Sõukand, Enn Ernits, Maarja Kaaristo, Juhan Javoish, Triinu Mänd, Loone Ots, Väino Poikalainen, Marju Torp-Kõivupuu, Raivo Mänd. Lemmikloomi esindas neli koera.

9. nov. Heiti Talviku 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Näituse avamisel esitasid Anne Maasik ja Heiki-Rein Veromann kirjaniku loomingust ja tema kaasaegsete mälestustest koostatud kava "Ürgpuhtasse. Süda hajub linnulauluks". Näitust kommenteeris Eve Annuk.

11. nov. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverents selle aasta välitöödest. Ettekannetega esinesid Mari-Ann Remmel, Kanni Labi, Jüri Metssalu, Kreete Mägi-Laas, Liisi Jääts, Kristel Rattus, Enn Ernits, Anu Korb, Kadri Viires, Reeli Reinaus, Eda Pomozi ja Mall Hiiemäe.

15. nov. Akadeemik Arvo Krikmann sai Balti Assamblee teaduspreemia uurimistöö "Kaasaegse metafooriteooria panus vanasõnade uurimisse" ja metafooriteooria arengusuundi käsitleva teoreetilise kontseptsiooni esitamise eest.

26.-27. nov. Tartus ja Värskas toimunud regilaulukonverents "Ilumäel" oli pühendatud Jakob Hurda "Setukeste laulude" ilmumise sajandale aastapäevale, selle korraldasid Eesti Rahvaluule Arhiiv ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool. Konverentsil esinesid Madis Arukask, Paul Hagu, Mall Hiiemäe, Tiiu Jaago, Andreas Kalkun, Aado Lintrop, Arne Merilai, Janika Oras, Žanna Pärtlas, Liina Saarlo, Kristi Salve, Õie Sarv, Edakai Simmermann, Taive Särg ja Igor Tõnurist. Teisel konverentsipäeval Värskas esines leelokoor "Leiko".

2. dets. Vadja-teemaline ettekandepäev. Esinesid Enn Ernits, Eduard Vääri, Igor Tõnurist, Piret Norvik, Marje Joalaid, Jüri Viikberg, Heinike Heinsoo, Ergo-Hart Västrik, Taisto Kalevi Raudalainen. Seminaril näidati filme Vadjamaast ja vadjalastest ning trepigaleriis avati näitus "Vadja portreed".

21.-22. dets. 48. Kreutzwaldi päevad. Plenaaristungi avas Jüri Engelbrecht, muuseumi tegevusaastast rääkis Krista Aru, ettekannetega esinesid Jüri Kivimäe, Heie Treier, Arvo Valton. Kirjanduseistungil esinesid Piret Noorhani, Mart Velsker, Liina Lukas ja Loone Ots. 22. detsembri rahvaluuleistungil esinesid Tõnu Viik, Katre Kikas, Mare Kalda, Tiiu Jaago, Mare Kõiva, Eneken Laanes ja Eda Kalmre.