Rahvusvaheline konverents „Tõlgendus, tõde ja tunded. Muistendid ja kuulujutud kultuuris“ on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna konverentsisarjas „Keelest meeleni“ 10. üritus.
Konverents on pühendatud Eesti kõige asjatundlikuma tänapäevafolkloori uurija Eda Kalmre 65. sünnipäevale.
Külalisesinejateks on TÜ semiootika kaasprofessor Andreas Ventsel ja semiootikateadur Mari -Liis Madisson, folkloristid Mare Kõiva, Liisi Laineste ja Anastasiya Fiadotava, Alexander Panchenko ja Astrid Tusik.
PÄEVAKAVA:
- 11.00 konverentsi avamine
- 11.15 - 11.45 Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel (Tartu Ülikool), "Kes kardab vandenõuteooriaid?"
- 11.45 - 12.15 Liisi Laineste (Eesti Kirjandusmuuseum) ja Anastasiya Fiadotava (Eesti Kirjandusmuuseum / Jagiełło Ülikool), "Vastandlikud, kuid sarnased: Vene ja Valgevene valitsusevastane ja -meelne poliitiline huumor"
- 12.15 - 12.35 Kohvipaus
- 12.35 - 13.05 Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum), "Kurat Noa laevas (ATU 825) varieerumisest ja tõeotsingutest"
- 13.05 - 13.35 Alexander Panchenko (Tartu Ülikool), "The Devil Baby Legend: between 'Traditional' and 'Modern'"
- 13.35 - 14.05 Astrid Tuisk (Eesti Kirjandusmuuseum), „Sootuks helgem maailm". Välismaised filmid 1950. aastatel kasvanute lapsepõlvemälestustes".
- 14.05 - 14.30 Kokkuvõttev arutelu
Eda Kalmre põhiline kogumis- ja uurimisvaldkond on olnud muistendid ja kuulujutud ning nende toimimine ühiskonnas. Tema 30 aasta jooksul kogutud vastav folkloorne aines on olnud peaaegu ammendavalt mitmekesine.
Eda tunneb ühtviisi hästi klassikalisi muistendeid ja nüüdisaegseid folkloorseid ilminguid. Seetõttu loob tema analüüsides vanade uskumuste ja muistendite tundmine otsekui silla tänapäevainimeste pärimusmaailmaga, olgu selleks kummitusjutt Lillast Daamist moodsas kontoris, vanad kangelasmüüdid kõrvutatuna lugudega vendadest Voitkadest, võrdlev vaade sarnastele jutumotiividele Titanicu ja parvlaev Estonia hukuga seoses, samuti lugudes tänapäeva toidupettustest.
Eda Kalmre suurepärane monograafia sõjajärgsetest kuulujuttudest „Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus“ põhines intervjuudel ja ajalooarhiivi dokumentidel ning fotodel. See teos on kättesaadav ka rahvusvahelisele lugejale ning on pälvinud interdistsiplinaarset tähelepanu.
Kalmre uurimismetoodikat iseloomustab kolme põhimõtte järgimine: folkloorinähtuse teksti ja konteksti dünaamika, retooriline aspekt, sealhulgas usutavuse loomine, ja toetumine sotsiaalajaloo diskursusele. Ta mõistab ja käsitleb muistendit kui tänapäevalgi aktuaalset jutužanrit, mille elujõu allikas peitub muutumisvõimes ja suutlikkuses väljenduda kultuuris mitmel erineval kujul.
