Uudised

Eesti Rahva Muuseum tunnustas täna oma 117. sünnipäeval Oskar Kallase stipendiumiga akadeemik Mare Kõivat, kes on rahvusvaheliselt mainekas folklorist ja kultuuriteadlane ning kelle pikaaegne pühendunud ja uuenduslik tegevus eesti rahvausundi, mütoloogia ja nüüdisfolkloori uurimisel on jätnud tugeva jälje humanitaarteadustesse. 
Palju õnne väärika stipendiumi puhul!

Pea 50 tööaasta vältel folkloori uurija ning uurimisrühmade juhina on ta lisaks traditsioonilisele ajaloolisele suunale alati tähele pannud analüüsi nõudvaid kaasaegseid ühiskondlikke ja kultuuriprotsesse. Mare Kõiva tegevus kannab edasi Oskar Kallase pärandit läbi tiheda koostöö Eesti Rahva Muuseumiga. 
Neid institutsioone  ja akadeemik Kõiva tööd ühendab ühine aateline alus ja rahvuslikkus, mis on suunatud eesti ning soome-ugri rahvaste vaimse pärandi teenimisele. See missioonikindlus ilmneb nii ühistes uurimisprojektides kui ka Kõiva loodud digitaalses infrastruktuuris (www.folklore.ee), kuhu on integreeritud mahukad soome-ugri pärimuse andmekogud.

Ta on kahe 1.1 kategooria ajakirja peatoimetaja:
Mäetagused: Hüperajakiri (seni ilmunud 93 numbrit) ja Folklore: Electronic Journal of Folklore (uusim kannab numbrit 97). 
Need avatud juurdepääsuga eelretsenseeritavad ajakirjad vastavad rahvusvahelise teaduse nõuetele, kajastudes Web of Science ja Scopuse andmebaasides. Autorkond on rahvusvaheline, artiklid pakuvad mitmekülgsete huvidega lugejatele sisukat kvaliteetset kultuurikirjeldust folkloori, etnoloogia,arheoloogia, ajaloo, filosoofia, kirjandusteaduse, (rahva)kunsti, usundiloo, narratoloogia alal.
Sama teedrajav kui uute publitseerimisvõimaluste loomine, on akadeemilise kasutaja jaoks olnud ka folklooriserveri www.folklore.ee ülesehitamine 1990. aastate keskel. Tegu on maailmas ühe suurima rahvaluuleserveriga, mis sisaldab ka 2023. aastal nii rahvaluulematerjale kui ka uurimusi, nii rikkalikke digiteeritud allikaid kui ka käsitlusi, täpseid bibliograafilisi andmeid ja informatiivseid videoloenguid. Serverisse folklore.ee on integreeritud soomeugri rahvaste pärimuse alamleheküljed. 

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhina on Mare Kõiva osutunud võimekaks
liidriks. Rahvaluule, sh rahvajuttude, folkloori lühivormide, huumori- ja usundiuurimises
ainulaadse töörühma tegevus on tema juhtimisel olnud sisukas, tulemuslik ja jätkusuutlik: Kõiva on edukalt juhtinud järjest viit suuremahulist riiklikult sihtfinantseeritavat teadusprojekti alates aastast 1996 ning olnud esimese Eesti humanitaaria tippkeskuse – Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse (2001–2007) – juht. 
Mare Kõiva tegevuses avaldub ehtne Oskar Kallasele omane ideelisus – soov viia teadmised tagasi rahva sekka. Tuntud rahvaluuleteadlasena on ta avalikkuses kõrgelt hinnatud
kultuuriloo ning folkloori populariseerija. Tema ekspertiisi on jagatud seltsides, koolide
rahvaluule- ja emakeelepäevadel, kodukandiüritustele ning traditsioonilise usundi harrastajate
kogunemistel. Eksperdi ja meediakülalisena on ta sagedane esineja tele- ja raadiosaadetes,
aidates kaasa humanitaarprotsesside mõistmisele ühiskonnas laiemalt.
Oma rikkalikke kogemusi on Mare Kõiva rakendanud väitekirjade juhendajana ning rahvausundi kursuse lektorina Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Tema juhendamisel on edukalt on kaitstud neli doktoriväitekirja (rahvameditsiinist, surmauskumustest, naiste jutustustest ja traditsioonilisest ehtekunstist ning internetikogukonna dünaamikast).

Eesti Teadusinfosüsteemis on Mare Kõival registreeritud üle 480 teaduspublikatsiooni, mille
autoriks ta on või mille valmimisse ta on panustanud.

Akadeemik Mare Kõiva tegevus kannab endas Oskar Kallasele omast rahvuslikku pühendumust ja teaduslikku haaret.