Uudised

BaltHerNeti 10. suvekool "Meri ja saared" Hiiumaal

Foto: Marin Laak

BaltHerNeti 10. suvekool "Meri ja saared" Hiiumaal

13.07.2022

Baltic Heritage Network (BHN) on Eesti Kirjandusmuuseumi pikaaegne koostööpartner eesti diasporaa arhiivide kogumisel, korrastamisel ja uurimisel. BHN loomise idee kujunes 2006. aastal toona veel Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhatajana töötanud Piret Noorhane kabinetis ning Piret on võrgustiku veduriks tänaseni, kuigi nüüd töötab ta Torontos asuvas Väliseesti Muuseumis. BHN-i võrgustiku tegevus on kantud missioonist vahetada teavet kolme Balti riigi – Eesti, Läti ja Leedu – väljaspool kodumaad elavate kogukondade kultuuripärandi kohta. Võrdselt olulisel kohal on nii arhiivinduslike kogemuste vahetamine, arhiivide kättesaadavaks tegemine kui ka nende uurimine. Pidevat koostööd on tehtud kogumisvõistluste korraldamisel, näiteks eesti elulugude ja koolipärimuse kogumise suunal. Eesti Kirjandusmuuseumi kirjanduse ja kultuuriloo allikate töörühm on olnud partner ka BHN-i teaduskonverentside korraldamisel: need on toimunud regulaarselt iga kolme aasta järel. Konverentside vahelised aastad ongi tavaliselt suvekoolide päralt. 


Tänavune BHN suvekool oli arvult juba kümnes ja toimus Hiiumaal 28.06.-1.07.2022. Suvekool oli pühendatud 1944. aasta põgenemislugudele ja kandis pealkirja „Meri ja saared“. Suvekool algas Tallinnas 28. juunil, kus ajaloolane Sander Jürisson tutvustas kuraatorina Meremuuseumi uut näitust Lennusadamas „Juminda põrgu“, mis kujutas Tallinnast evakueerumist 28. augustil 1941 ja seejärel laevade massilist hukkumist meremiinidest pikitud Soome lahes. Suvekooli ettekanded toimusid Hiiumaal Pühalepa vallas Suuremõisas, imekauni ja võimsa ajalooga 250. aastases mõisahoones, kus praegu tegutseb Hiiumaa Ametikool. Suvekooli lõpetas ringsõit, kus selgitusi jagas legendaarne Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo. 


Et paljud Soome või Rootsi randa jõudnud põgenikud olid pärit just Eesti saartelt ja rannikult, oli suvekooli „Meri ja saared“ ettekannete keskmes paadipõgenike lood 1944. aasta sügisel. Ettekanded Haapsalu, Saaremaa ja Hiiumaa muuseumide kogude alusel andsid hea ülevaate, milliseid materjale nende kogudes leidub ja kuidas kogumistööd korraldatakse. Näiteks tutvustas Piret Hiie-Kivi (Saaremaa Muuseum) kunstnik Eerik Haameri personaalarhiivi ja Eve Otstavel (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid) sir Arvi Parbo arhiivi Austraaliast. Tartu Ülikooli magistrant Katariina Sofia Päts arutles Torontos asuva Väliseesti Muuseumi VEMU videokogude teemal ja Piret Noorhani tutvustas erakordseid paadilugusid, mis on valitud välja eksponeerimiseks VEMU loodaval püsinäitusel. Oma kogemustest 1944. aasta põgenemise näituse kujundamisel Lennusadamas kõneles Krislin Kämärä. Teise päeva lõpuks vaadati filmi “Põgenemine” ning toimus vestlus Jaak Lõhmusega. 

Kolmanda päeva avas huvitav ettekanne “Paadilood Rahvusarhiivist sõnas ja pildis”, milles Tiiu Kravtsev ja Ivi Tomingas (Eesti Rahvusarhiiv) tõid Arvo Horni arhiivi alusel esmakordselt välja andmeid Eesti Abistamisorganisatsiooni abist Rootsis Eesti põgenikele 1944. aasta septembris järgi saadetud paatide ja laevade organiseerimisel. Praeguse Ukraina sõja foonil oli aga eriti kõnekas Gabriel Doherty (Corki ülikool) ettekanne “Victory’s story: Estonians and a voyage to Ireland and beyond 1949”, milles autor juhtis tähelepanu probleemidele, mis seisid Iiri riigi ees põgenike vastuvõtmisel 1949. aastal. 


BaltHerNeti X suvekooli korraldamisel oli partneriks Hiiumaa Muuseum, mis on teinud suurepärast tööd välismaal elavate Hiiu päritolu eestlaste andmete ja lugude kogumisel. Suvekooliga püüti inspireerida mäluasutusi ja kogukondi koondama ja uurima väliseesti materjale konkreetsete piirkondade kaupa, kust diasporaa eestlased on pärit. Just selliselt, nagu on seda teinud Helen Kõmmus Eesti Rahvaluule Arhiivist, kelle ettekanne vanaisa Jegardi erakordsest pereloost „Sajandi armastuslugu Hiiumaal: põgenemine Rootsi 1944 ja naasmine Hiiumaale 1947” esindas väärikalt Eesti Kirjandusmuuseumi. Helenile lisaks võtsid suvekoolist Suuremõisas osa Eesti Kirjandusmuusemi eri arhiivide esindajatena veel Merike Kiipus, Anu Korb ja Marin Laak. BaltHerNeti suvekoolis on ettekannete kõrval oluline ka kontaktide loomine ja suurepärane seltskond, kus sel aastal mäluasutuste inimeste kõrval olid ka Stockholmi Eesti Maja vabatahtlikud arhivaarid ja noorema põlvkonna USA ja Kanada eestlasi. 

Marin Laak
Eesti Kultuurilooline Arhiiv