Uudised

Laste- ja noortekultuuri erinumbri külalistoimetajad on Piret Voolaid ja Saša Babič ning ajakiri on Sloveenia ja Eesti koostööprojekti “Slovenian and Estonian Contemporary School Lore” väljund. Artiklites analüüsitakse erinevate folkloorinähtuste kaudu laste ja noorte maailma, pika perioodi vältel kogutud materjali abil jälgitakse ja tuvastatakse laste- ja noortekultuuri, sealhulgas kooliõpilaste ja kooliga seotud pärimuse arenguid. Uurimustes on vaatluse all erinevad pärimuse kogumise ja uurimise meetodid, mille kaudu avanevad mitmed laste ja noortega seotud laialdased teemad, alates hällilauludest lastega seotud naljadeni perehuumoris, mõistagi ei saa tänapäeva ainest uurides mööda meedia mõjudest pärimusele, olgu analüüsi all filmimaailma kajastused laste ja noorte mängudes, koroonapandeemiaaegsed distantsõppemeemid või noorte hirmud ja enesetapumängud.

Saša Babiči ja Piret Voolaiu sissejuhatavad artiklid heidavad valgust koolipärimuse kogumise ja uurimise loole ning eripäradele Eestis ja Sloveenias.
Kolm artiklit keskenduvad laste ja noortega seotud huumorile ja mängulisusele. Barbara Turk Niskači ja Katarina Šrimpf Vendramini artikkel „Mäng ja folkloor laste sõpruskondades” keskendub kahes Sloveenia lasteaias osalejavaatluse ja videoetnograafia abil kogutud materjalidele mängualustussalmide, fekaalhuumori ja sõnamängu näitel ning demonstreerib sotsiaalse osalemise tähtsust eakaaslaste seltsis juba varases eas. Anastasiya Fiadotava artikkel “Lapsed kui perehuumori tegelased, sihtmärgid ja vahendajad” keskendub huumorile, mille loovad ja mis suunatud peresuhtluses lastele. Selle eesmärk on välja selgitada, milliseid rolle lapsed pere humoorikas suhtluses mängivad ja kuidas need rollid peegeldavad laste tegutsemisvõimet vanematega suhtlemisel. Uuringutulemused näitavad, et suure osa pere huumorist tekitavad lapsed kas teadlikult või alateadlikult. Piret Voolaid analüüsib distantsõppe kujutamist COVID19-pandeemia esimese laine ajal levinud humoorikates meemides, tuues esile nii õpilase, õpetaja kui ka lapsevanema vaatepunkte. Astrid Tuisk vaatleb II maailmasõja järgsete laste mälestuste põhjal kino mõjutusi lastekultuurile, keskendudes Eesti laste mängudele, mis said inspiratsiooni 1950. aastate trofeefilmidest. Reet Hiiemäe ja Andrus Tins tutvustavad kaasaegset koolipärimuse materjali artiklis “Suitsiidimängud, mahajäetud majad ja janu ohu järele: noorte isiklikud kogemusjutud ja meedia moraalipaanikad poolüleloomulikest väljakutsetest Eestis”. Artiklis käsitletakse laiemas avalikkuses vähetuntud ja raskesti kättesaadavat materjali: meedia ja tegeliku elu dünaamikat seoses nn ohtliku teismeliste folklooriga, mis hõlmab näiteks kokkupuuteid agressiivsete inimestega, (pool)üleloomulikud hirmuolenditega, aga ka hirmutavaid kogemusi mahajäetud majades ja arusaamu nn enesetapumängudest.

Ülevaaterubriigist leiate lühemaid kirjutisi mitmesugustel teemadel, nt kogenud etnoloogi Anders Gustavssoni mõtted digiteerimisest, avatud juurdepääsust ja avaandmetest kui uutest väärtuslikest uurimisallikatest, samuti Giulia Gollo sissejuhatavad märkused folkloori ja kreeka hagiograafia puutepunktidesse. Aleksandr Rusakovi, Anastasia Kharlamova ja Aleksandr Noviku ülevaateessee tutvustab raamatut romade elust Venemaa Keisririigis, Nõukogude Liidus ja Vene Föderatsioonis. Erinumbri lõpetavad konverentsi- ja doktoritööde ülevaated.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Folklore: Electronic Journal of Folklore ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav: http://www.folklore.ee/folklore/vol86