Uudised

Suur Saarjärv. F: Valdo Valper

Suur Saarjärv. Foto: Valdo Valper

Folkloristid jäädvustasid Karulas mälestusi muusikast ja meelelahutusest

22.08.2022

Eesti Rahvaluule Arhiivi välitööd toimusid seekord Karula rahvuspargis ja sellega piirnevais külades. Küsitlustel osalesid arhiivi 9 teadurit-arhivaari ning kaks üliõpilast. 9.-14. augustini külastati Apja, Jõeperä, Kaika, Koemetsa, Koobassaare, Lüllemäe, Patuperä ja Ähijärve külasid, intervjueeriti  ligi 30 inimest, neist osa korduvalt. Välitööde tulemusena lisandus arhiivi 46 tundi helisalvestusi, 6 tundi videosalvestusi ning hulk vanu ja uusi fotosid.

Mari Sarv küsitleb Aivar Mõtsa. Koemetsa küla. F: Valdo Valper
Mari Sarv küsitleb Aivar Mõtsa. Koemetsa küla. Foto: Valdo Valper

 

Arhiivi töötajad jäädvustasid ka Karula kirikut, Vanaema aeda, Tohvri veskit, Rebasemõisa ja muid kultuurilooliselt tähtsaid ja looduskauneid kohti Karula rahvuspargis.

Tänavuste välitööde eesmärk oli koguda teadmisi muusikalise eneseväljenduse, meelelahutuse ja harrastustegevuse ning lastemängude kohta Karula kihelkonnas II maailmasõja järgsel perioodil. Selleks intervjueeriti vanemaid inimesi, peamiselt 1930.–50. aastail sündinuid, kuid huvitavaid mälestusi kogunes ka 1970. ja 1980. aastail koolis käinutelt.

Välitööde eestvedaja, Eesti Rahvaluule Arhiivi teaduri Liina Saarlo sõnul valiti välitööde teema seekord rõhutatult helge. „Kuna arhiivis koostatakse Karula kihelkonna regilaulude väljaannet, oli välitööde üks eesmärke kunagiste laulikute jälgede otsimine. Sellega haakuvad mälestused laulmisest ja pillimängust 20. sajandi teisel poolel,” sõnas Saarlo. Folkloriste huvitab nii muusikaline traditsioon üldisemalt kui ka inimeste isiklik suhe muusikaga, meenutused kolhoosipidudest ja perekondlikest tähtpäevadest laulu ja pilli – või makimuusika – saatel seonduvad ka arhiivi tänavuse kogumisvõistlusega „Muusika minu elus”.

Liina Saarlo ja Valdo Valper küsitlevad Adele Narõškinat. Aptja küla. F: Mathilda Matjus.
Liina Saarlo ja Valdo Valper küsitlevad Adele Narõškinat. Rebasemõisa küla. Foto: Mathilda Matjus.

 

Siiski tõid sõjaagse lapsepõlve meenutamine ning tänapäevane sõda Ukrainas kaasa tõsisemaid mälestusi. Folkloristid salvestasid ka biograafilisi jutustusi.

Kuigi piirkonna asustuses on toimunud suured muutused, mitmed talukohad on müüdud suvilateks või mujalt maale elama tulnutele, on kohalikku mälu edasi antud ühise kogukonna toel. „Ka samal aastakümnel sündinud inimeste elukäigud on olnud väga erinevad,” tõdes Saarlo. „Leidub inimesi, kes kõikidele keerulistele aegadele vaatamata pole kunagi tahtnud oma kodust lahkuda ja elavadki terve elu oma sünnikodus. Teised jälle on töö tõttu liikunud ühest kohast teise, kuid tulnud lõpuks koju tagasi. Vahel on vanavanemate elupaiga enda jaoks avastanud lapselapsed, kuid on ka suguvõsasid, kelle nimesid leiab vaid kalmistult“. Meelelahutusliku suunaga pärimuse kogumisel jäid silma viisid, kuidas inimesed minevikku tõlgendasid. „Inimeste loomused on väga mitmekesised, kõige töökamad ja raskema saatusega inimesed võivad olla rõõmsameelsed ja meenutada minevikust pigem lustlikumaid hetki,“ nentis Saarlo. „Rõõmus meel, laul ja pillimäng võisid olla just karmidel aegadel suureks toeks.“

Tähelepanu väärivad ka jutustused rahvameditsiinist ja kohalikest ravitsejatest, eelkõige mälestused isiklikest kohtumistest laialt tuntud rahvaarsti Kaika Lainega.

Kaika Laine hauaplats, kust häda korral abi saamas käiakse. Karula surnuaed Lüllemäel. F: Liina Saarlo.
Kaika Laine hauaplats, kust häda korral abi saamas käiakse. Karula surnuaed Lüllemäel. Foto: Liina Saarlo.

 

Eesti Rahvaluule Arhiiv tänab Karula rahvuspargi töötajaid Lilian Freibergi, Tamaara Dräbtsinskajat, Merike Tsimmerit ja Ülle Kala, Vaike Puuderselli ja teisi Karula muinsuskaitse seltsi liikmeid, Tiia ja Leno Morfinit Vanaema aiast Rebasemõisas ning Karula kirikuõpetajat Enno Tanilast. Kõige suurem tänu aga kuulub Karula inimestele, kes kannatlikult folkloristide küsimustele vastasid. Aitüma!

Kogutud materjalid korraldatakse ja arhiveeritakse Eesti Rahvaluule Arhiivi, neid saab vastavalt intervjueeritavatega sõlmitud kokkulepetele kasutada nii kohapeal kui internetis üldandmebaasi Kivike kaudu.

Toetajad:

Eesti Kultuurkapital

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

 

Kas leidsid, mida otsisid? *