Uudised

PÜhapaik

Karksi põrguhaud. Karksi (06.1960–07.1960). Lilia Briedise foto. ERA, Foto 4761.

Konverents "Loodus ja kultuur rituaalides, narratiivides ja uskumustes"

14.09.2022

19.-22. septembril toimub rahvusvahelise konverentsisarja "Balkan and Baltic States in United Europe: History, Religion, and Culture" viies osa Eesti Kirjandusmuuseumis, alapealkirjaga "Loodus ja kultuur rituaalides, narratiivides ja uskumustes". Tegemist on Eesti-uuringute Tippkeskuse 14. aastakonverentsiga. Konverentsil osalevad 17 riigi teadlased.

Eesti-uuringute Tippkeskuse konverentsid algasid 2015. aastal distsipliinide üleste rahvusvaheliste ja distsipliinide üleste foorumitena. Balkani ja Balti-uuringute projektid algasid osalejariikide Teaduste Akadeemiate toel neliteist aastat tagasi. Selle aja jooksul on võrgustikuga vabatahtlikult ühinenud looduse, religiooni, kultuurimustrite poolest erinevate kultuuride eksperdid. Ühisuuringute perioodi jooksul on kogu piirkonnas toimunud tähendusrikkad muutused. Mõned on liitunud Euroopa Liiduga, teised ootavad seda, kolmandad on muutnud riigi nime, muutunud on tehnoloogilised lahendused, rahvakultuuri tähendus ja rõhuasetused identiteedis, kui nimetada mõnda muutust. Kindlasti on see ainukene omataoline foorum, kus kohtuvad nende piirkondade uurijad. 

Miks on teemaks loodus ja kultuur – see on Eesti ja Bulgaaria TA vahelise ühisprojekti peamine uurimiskese aastail 2022-2023. Eesti ja Bulgaaria uurimisprojektide keskmes on olnud pühapaigad, religioossed liikumised, kloostrid kultuurikeskmena, riigi- ja isiklike pühade struktuur, erinevad rahvuslikult olulised kultuurivormid jm. Balti riikide fookused ja uurimismetodoloogia erinevad üksteisest. Ilmselt on üks põhjus, et Leedu uuringute kese on koondunud ümber Ajaloo Instituudi, samas kui Lätis on kese Sotsioloogia ja Filosoofia Instituudis ning Eestis Eesti Kirjandusmuuseumis, mistõttu on kohtumised ja uurimisraportid vastastikku rikastavad.

Hea meel on tervitada näiteks keskkonna-uuringute teoreetikuid nagu Fletcher ja Toncheva, kes arutlevad uute lähenemisviiside üle looduskaitsele ja otsivad vastuseid, kuidas muuta inimeste ja metsloomade suhted konfliktist kooseksisteerimiseks, seekord Bulgaaria pruunkaru näitel. Pakutakse välja kuidas muuta kaitsepoliitikat tõhusamaks, kuidas uudset lähenemisviisi praktiliselt rakendada ja kuidas tagada edukas kooseksisteerimine. Jutuks tulevad tolstoilaste kogukonnad Euroopas, kuid vaadeldakse ka missuguse kultuurilise muutused  toob kaasa nt külade ja pühamute üleujutamine tammide rajamise käigus; erilised loodusega seotud pühad. 


Neid teadmisi ja Eestile iseloomulikku ning ühiskonnas aktuaalset lahkavad erinevad ümarlauad (looduslikud pühapaigad, Eestile emblemaatiline laulukultuur, soomeugri kultuurid). Kunsti ja COVID-19 suhteid vaatlev eripaneel toob rahvusteülese vaate pandeemiaperioodi visuaalsele küljele. Kutsume konverentsiga ühinema kas isiklikult või veebi vahendusel.

Täpsem info ja ajakava on leitav SIIT