Uudised

12. veebruaril kell 16.00 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi saalis näitus „Eesti raamat 500. Reliikviad Tartus“, mis toob Tartusse osa möödunud aastal Niguliste muuseumis esitletud suurest raamatunäitusest ning täiendab seda Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ainulaadsete varadega.

Näituse avamisel kõnelevad:
•    Aivar Põldvee, EKM Niguliste muuseumi näituse „Eesti raamat 500. Reliikviad“ kuraator,
•    Ave Pill ja Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu reliikviate hoidjad.

Muusikaliste vahepaladega esineb Helen Kõmmus.

Eesti Raamatu Aasta kestab veel ning just nüüd on viimane aeg heita pilk eesti raamatu kõige haruldasematele ja tähenduslikumatele trükistele. Need, kes ei jõudnud eelmisel aastal Niguliste muuseumisse, on oodatud Tartusse, Eesti Kirjandusmuuseumisse. Legendaarne aabitsakukk on lennanud Tallinnast Tartusse ning laiutab nüüd oma tiibu nii kirjandusmuuseumi suures saalis kui ka fuajees.

Raamatuaastate näituste traditsioon sai alguse just Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust, kus avati 1935. aastal esimese raamatuaasta näitus „Eesti raamat 400“. Nüüd jätkub see lugu Tartus, kus eksponeeritakse osa Niguliste muuseumi, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Linnaarhiivi koostatud näitusest „Eesti raamat 500. Reliikviad“.
Tartu näituse eripäraks on see, et originaalreliikviad on vaadeldavad vaid veebruaris – pimedus ja jahedus sobivad neile paremini. Alates märtsist saab haruldusi näha digitaalsel kujul arvutiekraanilt.

Külastajatel avaneb harukordne võimalus näha maailma ainueksemplaridena säilinud esimesi eesti keeleõpetusi ja sõnastikke (Heinrich Stahl 1637, Johannes Gutslaff 1648), mitmeid varaseid grammatikaid (Göseken 1660, Hornung 1693, Helle 1732, Hupel 1780) ning arhiivraamatukogu vanimat eestikeelset raamatut – Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatu esimest osa (1632). Väljas on ka esimene läbinisti eestikeelne raamat (Vastne testament, 1686), haruldane „Reinuvader Rebane“ (Kreutzwald 1862), esimesed kooliraamatud, aabitsad ja õpikud ning esimene piltidega kooliraamat (Gehewe, 1841).

Stendinäituse osa annab ülevaate eesti kirjakeele ja trükikultuuri arengust 16. sajandist kuni 19. sajandi teise pooleni, jutustades harulduste kaudu loo eestlaste harimisest ja kujunemisest kultuurrahvaks – jumalasõna õppimisest, lugemisoskuse levikust ja rahvusliku ärkamisajani jõudmisest.

Paljud varased raamatud on tänaseks hävinud või muutunud äärmiselt haruldaseks. Sageli võib väike ja tagasihoidliku välimusega teos kanda endas tuleviku seemneid, mis väärivad tähelepanu ja austust.

Tallinna näituse kuraatorite Aivar Põldvee, Tiiu Reimo ja Lea Kõivu koostatud ning Annika Terase koordineeritud stendinäitus (kujundaja Tiit Jürna, graafiline disain Asko Künnap) on Eesti Kirjandusmuuseumi meistrite Jaanus Tordiku ja Mariliis Õunapuu käe all saanud veidi uue kuue. Lisaks rõõmustavad külastajaid arhiivraamatukogu tavapäraselt varjul olevad reliikviad.

Näitus „Eesti raamat 500. Reliikviad Tartus“ on avatud 12. veebruarist kuni 30. aprillini 2026.