Uudised

President Alar Karis andis 21. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval üle presidendi rahvaluule kogumise preemiad. 2022. aasta kogumisteemaks oli „Muusika minu elus“ ning seekord oli preemiasaajaid neli.

Pille Kippar pälvis preemia rahvaluule-ainese kogumise eest kõrgkoolides aastatel 1973–2004 ning koori „Lubinokad“ liikmete suurepärase kaastöö organiseerimise eest 2022. aasta kogumisvõistlusel „Muusika minu elus“. Anne Kurepalu sai preemia Lahemaa elu ning pärimuse järjekindla jäädvustamise eest aastail 1972–2022 ning väljapaistvate kaastööde eest aastatel 2013–2022. Henno Sepp sai preemia silmapaistva töö eest kogumisvõistlusel „Muusika minu elus“ ning Heinz Valk oma kaastööde eest Eesti Rahvaluule Arhiivile aastail 2006–2015 ning särava töö eest 2022. aasta kogumisvõistlusel „Muusika minu elus“.

Pille Kippar alustas rahvaluulekogumist juba TRÜ tudengina aastal 1957 ning on jätkanud kogumistööd läbi aastakümnete nii professionaalse folkloristina Keele ja Kirjanduse Instituudis, õppejõuna ülikoolides kui viimasel paarikümnel aastal missioonitundest. Tallinna Ülikooli ja selle eelkäija Pedagoogilise Instituudi pikaaegse õppejõuna pakkus Pille Kippar alates 1973. aastast välja eesti ja vene õpperühmade tudengitele erinevaid rahvaluule-teemasid tänapäeva folkloorist perepärimuseni ning andis originaalkirjapanekutest ja uurimustest koosneva kollektsiooni arhiivile üle 2005. aastal (maht 5200 lehekülge). Samuti korraldas ja vahendas ta 1992. aastal koolipärimuse ning aastail 1994–1995 tudengipärimuse kogumisvõistlustele materjalide kogumist (mahuga 2750 lehekülge).

Arhiivi on jõudnud ka suur hulk fotosid ning välitöödel tehtud salvestusi. Kogu­misvõistluse „Muusika minu elus“ raames korraldas ja juhendas Pille Kippar Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoori „Lubinokad“ lauljate ühist võistlustööd, mille tulemuseks on mahukas ülevaade koori tegevusest: lauljate mälestused, vastused laulmise teemalistele küsimustikele ning koori kroonika: dokumendid, kirjad, reisikirjeldused, fotod, kontserdikavad jne.

Anne Kurepalu alustas koostööd Eesti Kirjandusmuuseumiga 2008. aastal, kui tõi Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi oma isa Jaan Kurepalu ja Läänemaa Õpetajate Seminariga seotud väärtuslikke materjale käsikirjade, fotode ja helisalvestustena. Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööline sai temast 2013. aastal seoses lastemängude kogumisvõistlusega. Järgmisel aastal pälvis tema töö „Millest tunned oma kodu“ žürii poolt esiletõstmise. 2022. aastal andis Anne Kurepalu muuseumile üle oma Lahemaa rahvuspargi tööaastate (1972–2000) märkmik-kalendrite põhjal kirja pandud mälestused, mis sisaldavad kroonikat, ametipärimust ja pajatusi nõukogudeaegsest asjaajamisest, kohaliku kogukonna eluolu ja etnograafia kirjeldusi, välitöödel intervjueeritute elulooandmeid. Giiditöö rahvuspargis sisaldas nii arhiiviallikate kasutamist kui ka ise kohaliku pärimuse jäädvustamist. Nii kuuluvad üleantud materjalide hulka ka intervjuude originaalsalvestused (18 helikassetti) ning 250 unikaalset fotot elust Lahemaal ning rahvuspargi töödest: kaevu-, paadikuuri-, aia- ja katuseehitus; külapeod ja kokkutulekud jpm.

Henno Sepp asus oma mitmekülgse tegevuse kõrval Eesti Rahvaluule Arhiiviga koostööd tegema 2019.–2020. aastal kogumisvõistluste „Esemed meie rännakuil“ ning „Vägivald eesti kultuuris“ raames.

Toona žüriile silma jäänud kirjutaja jõudis oma südameteema kaasahaarava ja põhjaliku käsitluseni kogumisvõistlusel „Muusika minu elus“. Akordioni- ja lõõtsmängija Henno Sepp kuulub võistlusel arvukalt esindatud harrastusmuusikute hulka, kelle töö näitab muusika tegemist ja kuulamist kui suurt inimlikku vajadust. Henno Sepa lugu on andeka, iseõppinud rahvapillimehe sajandi-pikkune lugu, mis kujutab tõetruult 20. sajandi ühiskonna arengutega kaasas käivat muusikut, tema pillimängu stiili ja repertuaari välja kujunemist vastastikuses suhtes kaaslastega. Samuti näitab ta, kuidas igatsus muusika järele ilmneb sõdade, vangilaagrite ja repressioonide traagikas kui üldine inimlik omadus, mistõttu pillimees saab alati hakkama. Tööd illustreerivad pildid ja kirjeldused eri aegade muusikast, põhjalikumalt on eraldi kirjeldatud Pärnu akordionimuusika festivali ajalugu.

Heinz Valk on Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööline olnud alates aastast 2002.
Aastal 2003. on ta pälvinud EV Presidendi rahvaluule kogumispreemia unikaalse käsikirjaliste laulu- ja salmialbumite kollektsiooni üleandmise eest (Harjumaalt, Läänemaalt ja Hiiumaalt alates 1962. aastast kogutud 61 kladet). Pärast seda on Heinz Valk jätkanud südamelähedastel teemadel kirjutamist tänaseni. Ta on saatnud mälestusi lastemängude, vaimujuttude ja maastike teemadel (135 lk), käsikirjalisi laulikuid ja helikassette. Võistlustöö „Minu maastikud“ pälvis žüriilt 2015. aasta eripreemia. 2022. aasta kogumisvõistluse „Muusika minu elus“ kaastöö moodustavad terviklik jutustus, isiklik algkooliajal kirjutatud laulik ning kaks helikassetti. Tihe kirjutis jäädvustab ühe ajastu – Eesti Vabariigi langemisest kuni taasiseseisvumiseni – muusikakogemusi isikliku vaatenurga kaudu, tutvustades eri keskkondi ja muusikastiile sel kombel, et ühe inimese lugu kõneleb rahva lugu. Heinz Valgu muusikalistes mälestustes on esindatud nii küla kui linn, eri okupatsioonivõimude vaheldumine, vägivallatu vastupanu, armastus eri muusikastiilide vastu ning nende tutvustamine tabavate kirjelduste ning hästi valitud laulunäidete kaudu. Tema jutustusstiil on haarav, lugejat tabavad nii mõistmine, pisarad kui naer.

Kaastööliste päeva fotomeenutused leiate siit

Riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele.

Preemia taastati 1993. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi algatusel ja presidendi kultuurirahastu toel. Rahalise autasu suuruse määrab president kirjandusmuuseumi vastava ettepaneku alusel.