Uudised

Folklorist Mari Sarv, mälestuste jagajad Alli Laande Mulgi Kultuuri Instituudist ja Hille Muska Lilli külamaja (Karksi kihelkond) juures. Foto: Astrid Tuisk.

Folklorist Mari Sarv, mälestuste jagajad Alli Laande Mulgi Kultuuri Instituudist ja Hille Muska Lilli külamaja (Karksi kihelkond) juures. Foto: Astrid Tuisk.

Eesti Kirjandusmuuseumi suvised kogumistööd Mulgimaal

01.08.2020

20.–22. juulini toimunud X Mulgimaa lastemängude ja lapsepõlvemeenutuste kogumise käigus talletati kokku 21 tundi mälestusi ning intervjuueriti viitteist 1930.–1940. aastatel sündinud inimest.

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi välitööde projekti X„Mulgimaa lastemängude ja lapsepõlvemeenutuste kogumine“ eesmärk oli projektijuhi Astrid Tuisu sõnul koguda 1930.–1940. aastatel Mulgimaal sündinud inimestelt mängude kirjeldusi ja lapsepõlvemälestusi ning see hõlmas põhiliselt Mõisaküla ja Abja-Paluoja, aga ka Karksi-Nuia ümbrust. 

„Eesti Rahvaluule Arhiivi, aga ka teistesse mäluasutustesse, on ka varem Mulgimaa mängude kirjeldusi kogutud, näiteks õuemänge (mädamuna, kull ehk täts jne), aga ka palli- ja paberimänge. Nii leidub meil rahvaluulearhiivis mitmeid 1930. aastate õpilaste endi poolt kogutud mänge, kogujateks Halliste kihelkonna Araku ja Vana-Pornuse algkooli õpilased ning Karl Arro Mõisaküla Tööstuseõpilaste Koolist, Elmar Sapas ja mitmed teised,“ selgitas Tuisk.

Hiljem on tema sõnul Mulgimaalt mänge kogutud sporaadiliselt, uuemal ajal näiteks  koolipärimuse aktsioonide käigus. „Mõisaküla kooli õpilased on näiteks osalenud 1992. ja 2007. aasta koolipärimuse kogumisvõistlustel ja võin kinnitada, et nii Halliste kui ka Karksi kihelkonna mängukultuur on mitmekesine.“

Astrid Tuisu sõnul paistab kasvamine ja mängimine II maailmasõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel silma mitmete erijoonte poolest. „Sõja- ja sõjajärgse aja üheks laste tegevuseks oli mängimine sõjategevusest maha jäänud päris lõhkemoona ning laskeriistadega. Kogumistöö käigus jutustati meile sellest, kuidas lapsena käidi neid korjamas Mõisaküla jaama juurest. Sealsamas jaamas plahvatas 1944. aastal saksa vägede taganemisel laskemoonarong.“ Juhtumiga seoses meenutati tema sõnul ka Mõisaküla põlemist. Sealjuures tuli nii mõnelgi korral ajaloolisi sündmusi puudutavate lapsepõlvemälestuste juures nähtavale laste oma vaatenurk. 

Vanemteadur Mari Sarve sõnul keskenduti täpsete mängukirjelduste kõrval intervjuudes ka teemadele, mis on senisest kogumistööst veidi kõrvale jäänud. „Esitasime küsimusi ka 1930.–1940. aastatel sündinud inimeste lapsepõlves valitsenud kasvatuspõhimõtete kohta, näiteks seda, kas ja kui tihti lapsed vitsa said. Need karistamised on inimestel hästi meeles. Mitmel korral jutustati meile põhjalikult sellest, missuguste pahanduste eest karistamine aset leidis.“ Karistamise ja suhtumine karistamisse peegeldab tolle aja väärtushinnanguid, suhtumisi ja arusaamu. Laste karistamise teema on tema sõnul seotud ka rahvaluule arhiivis käimasoleva vägivalla teemalise küsitlusega

Veel koguti välitööde käigus kohapärimuse teateid, andmeid laulmise, pillimeeste, mulgi keele rääkimise jm pärimuse kohta. Kogumistöödeks saadi toetust kultuuriministeeriumilt, Mulgimaa pärimuskultuuri toetusmeetmest. Välitöödel ajasid inimestega juttu Janika Oras, Mari Sarv, Kadri Tamm, Astrid Tuisk rahvaluulearhiivist, kaasa lõid, juhatusi jagasid ning öömaja pakkusid Mõisakülast pärit Kristi Metste kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist ja kirjandusmuuseumi endine töötaja, folklorist ja emakeele õpetaja Ell Vahtramäe. 

Kogutud materjali kasutatakse uurimistöödes. Edaspidi loodetakse kogutud mängukirjeldused ja lapsepõlvemälestused teha kättesaadavaks lastemängude andmebaasis „Ukauka“  ja Kivike. See loob võimaluse vanade mängude taaselustamiseks, mälestuste jagamine suurendab üksteisemõistmist põlvkondade vahel.

Täname kõiki kohalikke elanikke, kes meie kogumistööle kaasa aitasid!