Uudised

Reet Juuse näitab Nataly Ponetajevile ja Nora Tuisule kivikestega nipsumängu, pildistas Astrid Tuisk

Reet Juuse näitab Nataly Ponetajevile ja Nora Tuisule kivikestega nipsumängu, pildistas Astrid Tuisk

Iisaku kihelkonnas koguti välitööde käigus kohalikega kohtudes pärimust

06.08.2021

Iisaku kihelkonnas toimusid 25.-28.07 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi välitööd koostöös Iisaku Kihelkonna Muuseumiga. Pärimust koguti põhiliselt 1930.-1950. aastatel sündinud inimestelt. Kokku küsitleti umbes 35 inimest, intervjuusid kogunes pea 80 tundi, filmiti ja tehti fotosid.

Iisaku ja selle lähima ümbruse külade kõrval käidi Tudulinna ning Peipsi põhjakalda külades. Kogumisel keskenduti mängudele ja lapsepõlvemälestustele, aga ka toidutegemise traditsioonidele, rahvakalendrile ja muule pärimusele. Esmapilgul jäi silma näiteks kulli- ja peitusemängude nimetuste mitmekesisus: pitt, pütt, mats ning laapa on kirde-eestilised nähtused, viimasena nimetatud tagaajamismängu tuleb hääldada 3. vältes - mängisime laapad ning selle juures on nähtav vene algupära. Kireva ainestiku korrastamine seisab veel ees.

Intervjuudesse kogunes rohkelt lapsepõlve puudutavat eluloolist ainest. 1930.-1940. aastatel sündinud mäletavad põgusalt elu enne II maailmasõda, põhjalikumalt sõjaaegset ja –järgset elu-olu. Lapse vaatepunktist edasi antud pöördeliste aegade mälestused olid kohati küllalt karmid. Välitööde laiemaks tulemuseks võibki pidada kohaliku vanema elanikkonna pärimusteadmiste fikseerimist, kindlaks tegemist, kuidas ja mida oma lapsepõlvest jutustatakse.

Välitööde eestvedaja ja Eesti Rahvaluule Arhiivi teaduri Astrid Tuisu sõnul paistab Iisaku kihelkond silma püsiva ja omanäolise asustuse poolest ning seetõttu leiab hõlpsalt kohalikke elanikke. „Kuigi mitmed metsakülad nagu Taga-Roostoja ja Varesmetsa on pea tühjaks jäänud, on sealt inimesi kolinud Iisaku. Poluvernikute omapärast keelt ja kultuuri, kus põimuvad vene, vadja, isuri ja eesti jooned, ei õnnestunud enam jäädvustada. Alajõe, Katase ja Uuskülas intervjueeriti vene kohalikku kogukonda kuuluvaid inimesi, nende esivanemad asusid Peipsi rannaküladesse alates 16. sajandist ning külades kõneldi loode-vene murrakut. Kõrva jäi sujuv keelevahetus, kõnesse sulandusid eesti sõnad, näiteks „karjapoiss“, kuna intervjueeritavad käisid lapsena eestlaste taludes karjas. II maailmasõja ajal sattus Iisaku-kanti Narvatagustest eesti ja soome küladest pärit perekondi. Oma kodust pidid nad 1944. aastal Saksa okupatsioonivõimude käsul pea päevapealt lahkuma. Need, kes lapsena Eestisse tulid, meenutasid toonaseid sündmusi ning meie enda meeskonnaga proovisime jäädvustada ning salvestada nii palju materjali, kui oli võimalik. Täname Iisaku Muuseumi töötajaid, Anne Nurgamaad ja Ülo Kanni! Suur tänu kõikidele kohalikele elanikele, kes meiega juttu ajasid, küsitluskavadele vastasid ja oma teadmisi ning eluseiku jagasid,“ lisas Tuisk.

Välitöödel osales 14 inimest, nende seas nii rahvaluule arhiivi töötajaid kui üliõpilasi. Kõrvale ei jäänud ka Iisaku kihelkonnast pärit vanemteadur Mall Hiiemäe. Aines arhiveeritakse Eesti Rahvaluule Arhiivi, seda saab vastavalt intervjueeritavatega sõlmitud kokkulepetele kasutada nii kohapeal kui internetis üldandmebaasi Kivike kaudu.

Toetajad:

Kultuuriministeerium Virumaa kultuuriruumi toetusmeetme kaudu (projekt „Rahvaluule kogumine Virumaal 1930.-1940. aastatel sündinutelt ja kogutu vahendamine avalikkusele“).

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus TK145).

Kas leidsid, mida otsisid? *