Etnomusikoloogia osakond 2002. aastal

Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2002
Paar sammukest XIX


ETNOMUSIKOLOOGIA OSAKOND

Triinu Ojamaa

Etnomusikoloogia osakonna koosseisu kuulusid osakonna juhataja Ingrid Rüütel, alates 2.04.2002 Triinu Ojamaa; vanemteadurid Vaike Sarv ja Ingrid Rüütel (alat. 2.04.2002); teadurid Taive Särg ja Anu Vissel; toimetaja Edna Tuvi; assistent Õie Sarv; arvutihaldur Sander Laumets (kuni 1.04.2002) ja vaneminsener Koit Haugas (kuni 28.09.2002).

Lisaks põhikoosseisule osalesid etnomusikoloogia osakonna töös J. Tamm, M. Kuperjanov, A. Kuperjanov, A. Harding, E. Veldi, T. Help, G. Allik, E.-M. Tiit, S. Kurg, D. Kivisild, H. Kõmmus, N. Nauts, M. Kokkonen ja A. Haak. 


TEADUSLIK UURIMISTÖÖ JA OLULISEMAD PUBLIKATSIOONID

Etnomusikoloogia osakond avas käesoleval aastal uue sihtfinantseeritava teadusteema "Muusikaline tekst ja kontekst pärimuskultuuris" (2002-2006).

Teemaga on seotud kaks teadusfondi granti: grant nr. 5118 "Heli akustilise analüüsi rakendamine etnomusikoloogias" (grandihoidja Triinu Ojamaa, põhitäitjad Ingrid Rüütel, Vaike Sarv ja Taive Särg, tehniline ekspert Jaan Tamm); grant nr. 5119 "Rahvamuusika teine elu folkloorifestivalidel ja spontaanses esitussituatsioonis" (grandihoidja Ingrid Rüütel, põhitäitjad Taive Särg ja Anu Vissel).

Etnomusikoloogia osakond osales sihtprogrammis "Eesti keel ja rahvuskultuur" projektiga "Eesti regilaulude ja -viiside andmebaas" (projekti juht Ingrid Rüütel, täitja Anu Vissel, tehniline teostus Koit Haugas). Sama sihtprogrammi projektile "Krestomaatilised suurteosed. Eesti folkloori fundamentaalväljaanded Monumenta Estoniae Antiquae. Vana Kannel. Eesti regilaulud" tegi kaastööd Edna Tuvi (ERA projekt, juht Janika Oras).

Lisatoetust etnomusikoloogia osakonna publikatsioonide ettevalmistamiseks ja avaldamiseks ning konverentsikulude katteks on etnomusikoloogia osakond saanud Eesti Kultuurkapitalilt ja Eesti Rahvuskultuuri Fondilt.

Etnomusikoloogia osakonna teaduritelt on aasta jooksul trükis ilmunud 1 raamat, samuti on ilmunud või peatselt ilmumas 13 teadusartiklit. Lisaks sellele on avaldatud retsensioone, teese, pärimusmuusikat populariseerivaid kirjutisi ning kultuurisündmuste ülevaateid (17).

Aasta olulisim väljaanne on artiklikogumik "Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas" 1. (toim. T. Ojamaa ja I. Rüütel), mis ühtlasi avab sarja "Töid etnomusikoloogia alalt". Sari on kavandatud otseseks väljundiks eelkõige etnomusikoloogia osakonna teadurite uurimistööle. Kuna aga meie poolt käsitletavad probleemid on aktuaalsed mujalgi maailmas, siis kaasame oma autorite hulka ka väliskolleege. 1. köide sisaldab uurimusi nii eesti kui soome, ungari, rumeenia ja tðehhi etnomusikoloogidelt. Koostamisel on kogumiku 2. osa, mis jätkab sama teemaderingi (pärimusmuusika funktsioneerimine ning teisenemine tänapäeva urbaniseerunud maailmas).

Valdav enamik etnomusikoloogia osakonna teadurite käesoleva aasta mahukamatest artiklitest on koondatud eelnimetatud kogumikku. Mujal ilmunud artiklitest väärivad põhjaliku ainekäsitluse tõttu esiletõstmist Vaike Sarve "Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses" (ilmus Eesti Muusikaakadeemia kogumikus "Rahvuslikkuse idee ja eesti muusika 20. sajandi algupoolel", Eesti muusikaloo toimetised 6, koost. U. Lippus) ning Ingrid Rüütli "Uuemad rahvalaulud" (ilmus Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandes "Saaremaa. Loodus. Aeg. Inimene. 1").

Etnomusikoloogia osakonna teine uus jätkuväljaanne on CD-sari "Music of the Finno-Ugric Peoples" (toim. T. Ojamaa). Detsembris valmis sarja esimene plaat "Discovering Siberia: Songs of the Forest Nenets" koos ulatusliku tekstilisaga (koost. K. Mägi, T. Ojamaa, E. Toulouze), mille eesti- ja prantsuskeelne variant on kättesaadav interneti vahendusel. Projekti finantseeris Eesti Kultuurkapital.

Etnomusikoloogia osakonna teadusteema "Muusikaline tekst ja kontekst pärimuskultuuris" sisulise tuuma moodustavad muusikaline produkt e. tekst ja seda ümbritsevad kaasnähtused. Teema jaguneb alateemadeks, mis keskenduvad teksti ja konteksti vaheliste seoste erinevate faktorite uurimisele erinevates regioonides. Üks osa uurimistegevusest on suunatud pärimusmuusikale kui minevikupärandile, teine osa tegeleb kaasaegsete muusikanähtustega.

2002. aasta jooksul on teadusteema raames töötatud seitsme alateemaga: "Spetsiifiline ja universaalne traditsionaalses muusikas" (T. Ojamaa), "Rahvaviiside võrdlev tüpoloogia" (I. Rüütel, A. Vissel), "Setu traditsionaalse muusika struktuur ja funktsioonid" (V. Sarv), "Kihnu rahvamuusika ning selle kultuurantropoloogiline ja ajalooline kontekst" (I. Rüütel), "Mulgimaa regilaulud" (T. Särg), "Mida lauldakse lastele tänapäeva eesti kodudes" (A. Vissel), "Eesti karjaselaulud" (A. Vissel). Töö käigus on toimunud mõned teemasisesed muutused. Arvestades uurimistöö tegelikku sisu ja mahtu, oli otstarbekas laiendada teema "Mulgimaa regilaulud" teemaks "Eesti rahvalaul minevikus ja tänapäeval" ning teema "Kihnu rahvamuusika ning selle kultuurantropoloogiline ja ajalooline kontekst" teemaks "Pärimusmuusika ning selle kultuurantropoloogiline ja ajalooline kontekst". Teemade "Eesti karjaselaulud" ja "Mida lauldakse lapsele tänapäeva Eesti kodudes" ühendamise tulemuseks on laiem alateema "Laps ja pärimuskultuur". Nimetatud ümberkorraldused muudavad kogu sihtfinantseeritava teadusteema tunduvalt kompaktsemaks. Põhitulemused alateemade lõikes on järgmised.

Spetsiifiline ja universaalne traditsionaalses muusikas (T. Ojamaa). Teema rõhuasetus on Siberi rahvaste traditsionaalse muusika kahel aspektil. Esimene neist puudutab viisi ja teksti seoseid ning korrastamise printsiipe. Probleemi võttis kokku ettekanne "Folk Song as an Object of Linguistic Manipulations" ESEM-i aastakonverentsil Druskininkais. Probleem on interdistsiplinaarne, pakkudes huvi ka lingvistidele, mistõttu mitu tööd on valminud koostöös TÜ uurali keelte õppetooli doktorantide Kaur Mägi ja Eva Toulouze'iga (nt. artikkel "Neli metsaneenetsi laulu - lingvistiline ja muusikaline tasand", CD "Discovering Siberia: Songs of the Forest Nenets" koos tavapärasest mahukama plaadilisaga). Teema teine aspekt on seotud muusika kontekstuaalse eripäraga. Seda analüüsivad 2002. a. ilmunud artiklid "Suured muutused väikeses maailmas: neenetsi muusika 21. sajandi algul", "De quelques orientations nouvelles de la musique traditionelle nénetse" ning valmimisjärgus artikkel "Siberi muusika metamorfoosid sotsialismiajastul".

Rahvaviiside võrdlev tüpoloogia (I. Rüütel ja A. Vissel). Teema on seotud eesti regiviiside andmebaasiga. Käesoleval aastal on lõpetatud kaherealiste refräänita viiside kodeerimine ja sisestamine andmebaasi (materjali ette valmistanud ja juhendanud I. Rüütel, sisestanud N. Nauts ja E. Tuvi, tehniline teostus K. Haugas). Sisestatud viise on kokku ligikaudu 4500. I. Rüütel on selle võimalusi kasutades koostanud Kihnu regiviiside tüpoloogia "Vana Kandle" Kihnu köitele.

A. Visselilt on ilmunud selle teemaga osaliselt seonduv artikkel "ERA rahvaviisikartoteek uurimismaterjali lähtena". Artikkel sisaldab meetodi lühikirjeldust. Samuti esines A. Vissel konverentsiettekandega "Estonian Herding Song Melodies in Perspectives of the Baltic and Balto-Finnic Relations" ESEM-i aastakonverentsil Druskininkais.

Pärimusmuusika ning selle kultuurantropoloogiline ja ajalooline kontekst (I. Rüütel). Teema alla koondub kaks suunda, millest üks on regionaalse iseloomuga (Kihnu uurimused) ning teine hõlmab kogu eesti kultuuriruumi (rahvamuusika tänapäevased väljendusvormid).

Jätkunud on iga-aastased välitööd Kihnus, mille käigus salvestatud nii audio- kui videomaterjali. Uurimistulemusi on kasutatud ettekandes "Meeste ja naiste rollist Kihnu laulutraditsioonis". Koostatud on ülevaade UNESCO-le Kihnu kultuurist ning bibliograafia Kihnut puudutavast kirjandusest. Tööl on ka praktiline väljund: osalemine projekti "Cultural Space of Kihnu" koostamisel eesmärgiga kanda Kihnu UNESCO vaimse kultuuripärandi väärtuste nimistusse.

Põhiosa teema all tehtud teadustööst on seotud pärimuskultuuri ja ühiskonna koosmõju uurimisega. Järelduste tegemisel on aluseks olnud folklooriliikumises osalejate ankeetküsitlus. Sellele järgnes statistiline analüüs, mis hõlmab folkloorirühmade liikmete isikuandmeid, rühmades osalemise põhjusi ning väärtushinnanguid folklooriliikumisele. Uurimuse konkreetseks väljundiks on käesoleval aastal ilmunud ulatuslik artikkel "Pärimuskultuur postmodernistlikus ühiskonnas - minevikurelikt või taasleitud väärtus?", mille järg valmib 2003. aastal, ning ettekanne "Eesti folklooriliikumise subjektidest ja osalusfaktoritest" folkloristide talvekoolis Pühajärvel.

Teema all tehtava uurimistöö teiseks oluliseks väljundiks on arvukad loengud ja esinemised, mida on kokku 16, neist 6 väljaspool Eestit (Poolas, Norras, Rootsis, Ungaris, Soomes).

Setu traditsionaalse muusika struktuur ja funktsioonid (V. Sarv). Uurimistöö jätkamiseks on kogutud ainest setu muusikatraditsioonist Värskas, Mikitamäel ja Tallinnas.

Teema raames valminud tähtsamad artiklid on "Setujen varhaisemman mieslaulun runomitasta" ning üldisemat ainekäsitlust pakkuv artikkel "Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses". Ettekanded Eesti ning rahvusvahelistel teadusüritustel: "Tempo määrangud setu viiside noodistustes" (Tartus toimunud konverentsil "Regilaul - saadud või loodud"); "Setujen varhaisemman mieslaulun funktiosta" (Helsingis); "Anne Vabarnan epiikan metriset rakenteet ja rytmiset kaavat" (Turus). Teadusteemaga on seotud ka mitmed Eesti kultuurilehtedes ilmunud ülevaateartiklid setu kultuuriüritustest, muusikast ja laulikutest ("Kadunud laulude otsingul: Jüripäev Värskas", "Pärimuskandjad ja haritlased rahvapeol. (Setu Kuningriigipäevast)", "Kuldatsäuk ja teised", "Viisidest põimitud mõttemustrid"). Teadustöö praktiliseks väljundiks on kontsertkava "Käsikivimäng" koostamine ja läbiviimine Setu Talumuuseumis ja Viljandi pärimusmuusika festivalil koostöös flaami kammerkooriga "Goeyvaerts Concort".

Eesti rahvalaul minevikus ja tänapäeval (T. Särg). Uurimistöö on suunatud ühest küljest rahvalaulule ning teisest küljest rahvalaulu uurimise erinevatele metoodikatele. Rahvalaulu uurimisel on samuti kaks aspekti. Üks neist tegeleb laulu kui muusikalise produktiga, teine rahvalaulu mõiste muutumisega. Viimatinimetatud teemat käsitleb pikem artikkel "Rahvamuusika mõiste kujunemisest "rahva"teaduste ja musikoloogia vahel". Otseselt muusika-alase uurimistöö tulemuseks on artikkel "Kalendrilaulude viisid" koos helinäidetega "Eesti rahvakalendri" e-väljaandele. Valmimas on allikmaterjali publikatsioon "Karksi regilaulud" (ilmub sarjas Ars Musicae Popularis). Olulisemad ettekanded: "The Analysis of Runic Song Versification Based on Performance" (ESEM-i aastakonverents Druskininkais); "Teksti ja viisi seosed Karksi vanemas rahvalaulus" ja "Erinevused regiviiside varieerimisel - kas laulja või viisi omapära?" (Tartus). Lõpetamisel on doktoritöö "Teksti ja viisi seosed Karksi regilaulus". Uurimistöö tulemused on rakendamist leidnud kahes peatselt ilmuvas õpikus: "Eesti muusikalugu. Õpik XII klassile" ja "Folkloristika õpik keskkoolile" sisaldavad T. Särje kirjutatud peatükke eesti rahvamuusikast.

Laps ja pärimus (A. Vissel). Teema ühendab kaht uurimisvaldkonda. Esimene neist hõlmab karjaselaule (suures osas lasterepertuaar), teine keskendub eelkooliealiste laste vanemate lastelaulurepertuaarile (hällilaulud, mängitused, lastelaulud) tänapäeval.

Artiklina on ilmunud I osa Kagu-Eesti lastevanemate ankeetküsitlusel põhinevast uurimusest: "Kagu-Eesti kodune (lapsekeskne) laulmistraditsioon aastal 2000. I. Traditsioonikandjad". Valmimisjärgus on artikli II osa alapealkirjaga "Traditsioon".

Alustatud on varem ilmunud teemakohaste artiklite koondamist doktoriväitekirjaks "Laps ja pärimus". 


KOGUMISTÖÖ

V. Sarv viibis välitöödel setu aladel 5.-6.05.2002 ja 03.08.2002, jäädvustades Värska Jüripäeva ja Setu Kuningriigipäeva Mikitamäel. Samuti on V. Sarv koos J. Tammega helisalvestanud Tallinnas elavate setu laulikute repertuaari vastava CD tarvis.

A. Vissel ja I. Rüütel on rahvamuusikat kogumas käinud Kihnu saarel, Põlvamaal, Valgamaal ja Pärnu linnas. Tulemuseks on 25 tundi videosalvestusi.

T. Särg kogus 6.-2.08.2002 ERA ekspeditsiooni koosseisus pärimust Anseküla kihelkonnas. Intervjuud ja laulud on salvestatud peamiselt Salme, Läätsa ja Nasva külas. Tulemuseks on 10 tundi minidiski lindistusi, 4 laulukladet kopeerimiseks ning 2 filmitäit fotosid. Lisaks on ta jäädvustanud tänapäeva folkloori nähtusi: spontaanset seltskonnalaulu sünnipäevapidudel, Contra luule- ja lauluõhtut Tartus Tampere majas, samuti laulmist Tartu üliõpilaspäevade avarongkäigus ning üliõpilaspäevade muusikat üldse, Viljandi pärimusmuusika festivali ja hõimupäevade kontserti TÜ aulas - kokku 16 tundi videosalvestusi. T. Särg on välitöid teostanud ka väljaspool Eestit. 23.05-27.05.2002 Iþevskis toimunud etnofuturismi konverentsi raames filmis ta udmurdi rahvamuusikat nii sekundaarses (seda esitasid erinevad folklooriansamblid) kui primaarses funktsioonis (ühistel koosviibimistel, kus see segunes nii eesti kui vene rahvamuusikaga). Samuti jäädvustas ta erinevaid kombeid (külaliste vastuvõtmine, vägilaste võitlus, pühad allikad jm.). Jäädvustatud on kokku 4 tundi videomaterjali. 


TEADUSÜRITUSED

Etnomusikoloogia osakonna teadurid esinesid ettekannetega järgmistel rahvusvahelistel üritustel: 18th European Seminar in Ethnomusicology, 25.-29.09.02, Druskininkai (T. Ojamaa, "Folk Song as an Object of Linguistic Manipulations", T. Särg, "The Analysis of Runic Song Versification Based on Performance" ja A. Vissel, "Estonian Herding Song Melodies in Perspectives of the Baltic and Balto-Finnic Relations"); 16th International Congress on Dance Research "Dance as Intangible Heritage", 30.10-3.11.02, Korfu (A. Vissel, "Folk Dances in the St. Katherin's Day Customs of the Estonians on the Island of Kihnu"); Eeposlaulajasymposiumi, 1.-3.11.02, Kalevala Instituut, Turu ülikool (V. Sarv "Anne Vabarnan epiikan metriset rakenteet ja rytmiset kaavat"); Etnofuturismi konverents ja festival "Idna" 23.-27.05.02 Iþevskis (T. Särg, "Otshishajushi smehh. Smeshenije rasnõhh smeshnõhh elementov v noveishihh pesnjahh"); rahvusvahelisel seminaril "Tartu - multikultuuriline Euroopa linn" 18.05.2002 (I. Rüütel, "Pärimuskultuur - rahvusliku identiteedi kandja"); Interscola seminaril 1.08.2002 (I. Rüütel, "Estonian Traditional Culture and its Perspectives").

Muudel rahvusvahelistel üritustel esinesid loengute ja ettekannetega I. Rüütel ("Traditional Culture in Modern Estonian Society" Varssavi Ülikoolis, "Traditional Culture in Estonia" Oslos, "Folklore Movement in Estonia. Living traditions in Kihnu and Setu" Stockholmis, "Traditional Culture in Modern Estonian Society" Budapestis, Soome TV 1 otsesaade Tartust 4. mail eesti laulutraditsioonist ja eesti-soome folkloristide koostööst); V. Sarv ("Setujen varhaisemman mieslaulun funktiosta" Helsingi ülikoolis). Kohalikel konverentsidel on ettekannetega osalenud V. Sarv ("Tempo määrangud setu viiside noodistustes") ja T. Särg ("Erinevused regiviiside varieerimisel - kas laulja või viisi omapära?") (Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Kultuuriloo ja folkloristika keskuse konverents "Regilaul - loodud või saadud?" 27.-28.11.2002). 


PÄRIMUSKULTUURI POPULARISEERIVAD ÜRITUSED

I. Rüütel on 2002. aasta jooksul esinenud enam kui kümne pärimuskultuuri uurimistulemusi populariseeriva loenguga. Mõned näited: "Folklorism ja rahvuslik identiteet postmodernistlikus ühiskonnas" (Viljandi Kultuurikolledþis, Tiigi seltsimajas), "Eesti keelest ja rahvuskultuurist" (emakeelepäeval Keilas), "Rahvuskultuur ja rahvuslik identiteet" (Eesti Kodanikeühenduste Liitude Esinduskogus), "Pärimuskultuur postmodernistlikus ühiskonnas" (maakondade folkloorikuraatorite seminaril Audrus; Tartu Teoloogia Akadeemia üliõpilastele), "Omakultuur ja omavalitsus" (Kadriorus Vabariigi Presidendi regionaalarengu ümarlaual), "Pärimuskultuur tänapäeva ühiskonnas" (Mustpeade majas omavalitsuste austamisõhtul). A. Vissel pidas ettekanded "Kiik ja kiikumine läbi aegade" (II eesti lastemängude festivali "Kes aias 2002" raames toimunud konverentsil "Lasteaed Mesimumm kui pärimuskultuuri kandja" Põlvas); "Rahvamängude ja -tantsude kasutamisest tänapäeval" (Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse koolituskursustel); "Sissejuhatus Kihnu rahvakultuuri" (Eesti Kirjandusmuuseumis).

T. Särg esines ettekannetega "Rahvamuusika tõlgendamise võimalusi" I ja koos A. Sünteriga "Rahvamuusika tõlgendamise võimalusi" II (folkloorikool folkloorirühmade juhtidele Tartus) ning "Tartu noorte kirjanike laulud kui opositsiooniline suund kultuuris" (Soome-ugri etnofuturistlike kirjanike enesetäiendamise seminaril Tartus).

V. Sarvelt on eesti kultuurilehtedes jm. väljaannetes ilmunud arvukalt setu traditsionaalse kultuuriga seotud sündmuste ülevaateid, nt. "Kadunud laulude otsingul: Jüripäev Värskas" (Muusika, 2002, 4); "Kuldatsäuk ja teised" (Setomaa, 2000, nr. 7/8); "Pärimuskandjad ja haritlased rahvapeol. (Setu Kuningriigipäevast)" (Sirp, 2002, 27. sept.); "Viisidest põimitud mõttemustrid" (Mu Setomaa). Lisaks on V. Sarv avaldanud terve rea uurimisteemat otseselt mittepuudutavaid kirjutisi, nt. "Uurimusi pärimusmuusikast" (Teater. Muusika. Kino. 2002, 8/9); "Päevakera" (Mäetagused 16); "Helimaastiku mõistest" (Muusika, 2002, 12); "Ester Mägi dihhotoomia" (Sirp, 2002, 11. jaan.). 


KOOSTÖÖ TEISTE TEADUSASUTUSTE JA ORGANISATSIOONIDEGA

Etnomusikoloogia osakonna peamised asutusesisesed koostööpartnerid on Eesti Rahvaluule Arhiiv ja folkloristik aosakond. A. Vissel ja T. Ojamaa on retsenseerinud folkloristika osakonna väljaannetes ilmuvaid artikleid. Suuremaks ühisettevõtmiseks kujunes folkloristide talvekool Pühajärvel 4.-5. detsembril. ERA-ga seob meid eelkõige töö "Vana Kandle" Kihnu ja Lüganuse köidete kallal. Samuti on algust tehtud eesti rahvamuusika antoloogia projektiga (3 CD-d koos tekstilisaga, valmib 2003) - selles ettevõtmises on osaline ka TÜ raamatukogu muusika- ja keelekeskus.

Kõrgkoolidest on etnomusikoloogia osakonnal tihedamad sidemed Tartu Ülikooli ja Eesti Muusikaakadeemiaga. T. Särg on TÜ doktorant, samuti on ta pidanud loenguid etnomusikoloogiast ning juhendab S. Lorvi magistritööd "Kodavere regiviisid" ja H. Kõmmuse bakalaureusetööd "Eesti vaimulike rahvalaulude kogumine ja uurimine". Lisaks on T. Särg kirjutanud peatüki "Eesti rahvamuusika" folkloristika õppetooli juures väljaantavale keskkooli folkloristikaõpikule (toim. Ü. Valk ja M. Metsvahi).

EMA-s on etnomusikoloogiast ja eesti rahvamuusikast loenguid pidanud V. Sarv. Samuti on tema juhendamisel teostatud välitööpraktikat Setumaal. V. Sarv on ka mitme bakalaureuse- ja magistritöö juhendaja. Lisaks loengutegevusele oleme EMA-ga seotud J. Rossi poolt juhitava muusikateaduse käsiraamatu projekti kaudu. Raamatu "Sissevaateid muusikateadusesse" autorite kollektiivi kuuluvad V. Sarv, I. Rüütel, T. Särg ja T. Ojamaa.

Etnomusikoloogia osakond teeb koostööd ka H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Viljandi Kultuurikolledþiga. Esimeses on rahvamuusika-alaseid loenguid pidanud A. Vissel ja T. Särg, kes juhendas ka üliõpilasuurimust "Muusika osa kombestikus". A. Vissel oli konsultandiks Viljandi Kultuurikolledþi üliõpilase T. Õunapuu lõputööle "Kihnu tantsustiili paikkondlik eripära".

Etnomusikoloogia osakonna rahvusvaheline koostöö on lõppeval aastal olnud tulemusrikas. Lisaks osalemisele erinevatel väliskonverentsidel on Teaduste Akadeemia välisvahetuse programmi raames end Helsingis SKS-i juures erialaselt täiendanud A. Vissel, muretsedes materjali doktoritöö jaoks. V. Sarv on sama programmi raames Soomes viibinud kolmel korral: Tampere Ülikooli musikoloogia osakonnas 20.-24.03.2002, eesmärgiks osavõtt Soome muusikateadlaste kuuendast sümpoosiumist; Tampere Ülikooli musikoloogia osakonnas 18.-22.09.2002, eesmärgiks osavõtt Marko Aho väitekirja "Iskelmäkuninkaan tuho. Suomi-iskelmän sortuvat tähdet ja myyttinen sankaruus" kaitsmisest; Helsingis 16.-20.10.2002, eesmärgiks ettekande "Setujen varhaisemman mieslaulun funktiosta" pidamine Helsingi Ülikooli kunstiteaduste osakonna musikoloogia õppetoolis ja Saranski Ülikooli rahvusliku kultuuri kateedri rahvamuusika osakonna professori N. Bojarkini loengute kuulamine mordva rahvamuusikast Kultuuride Muuseumis, M. A. Castréni Seltsis ja Helsingi Ülikoolis.

A. Vissel oli konsultandiks V. Mahtina kandidaadiväitekirja "Eesti kultuuri teke ja areng" kaitsmisel A. I. Herzeni nim. Venemaa Riiklikus Pedagoogilises Ülikoolis.

V. Sarve ja Tarja Rautiaineni (Tampere Ülikool) koostöö tulemusena viidi Tartus 14.11.2002 läbi seminar, kus arutati uurimisprojekti "Music, National Identity, and Cultural Diversity in Europe" ning selle sobitamise võimalusi Eesti keskkonda.

Koostöösidemed on loodud Leedu Muusikaakadeemiaga. 15.11.2002 pidas Rytis Ambrazevièius Tartus seminariettekande "Phonetics in Vocal Performance: Some Examples from Lithuanian Traditional Singing". Vaagiti ka edasisi koostöövõimalusi.

Alates käesolevast aastast on etnomusikoloogia osakond seotud kahe uue rahvusvahelise organisatsiooni tegevusega. T. Ojamaa ühines organisatsiooniga "European Seminar in Ethnomusicology" ning A. Visselist sai organisatsiooni "UNESCO - CID" liige.