Käsikirjalised kogud

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi käsikirjade kogu sisaldab eesti kultuuriloo olulisemaid allikmaterjale. Siin säilitatakse kirjanike, kunstnike, ühiskonnategelaste jt kirjavahetusi, käsikirju, dokumente, mälestusi, päevikuid jmt, aga ka organisatsioonide ja asutuste materjale.

EKLA vanimad käsikirjad pärinevad 16.sajandist. Erilise väärtusega on esimesed eestikeelsed käsikirjad. Tänu väga pikaajalistele kogumistraditsioonidele on õnnesunud säilitada ka silmapaistval hulgal meie rahvuskultuuri kujunemise seisukohast tähtsate tegelaste materjale (O. W. Masing, J. H. Rosenplänter, Kr. J. Peterson, Fr. R. Faehlmann, Fr. R. Kreutzwald, L. Koidula, J. Hurt, J. Köler, M. Veske, J. Jõgever, A. Grenzstein jt).

Siin leidub rikkalik kogu meie kirjandusklassikute (E.Bornhöhe, A. Gailit, A. Kitzberg, O. Luts, J. Liiv, M.Metsanurk, E.Särgava, K.E.Sööt, A. H. TammsaareF. TuglasM. Under, E. Vilde) ja paljude kaasaegsete kirjameeste ja -naiste käsikirjalisi materjale.

EKLA
EKLA

Viimastel aastatel on EKLA-sse laekunud suurel arvul välis-eesti arhiivimaterjale, millest paljud on ka juba korraldatud ja uurijatele kättesaadavad (A.Vihalemm, A.Oras, R.Kolk, J.Aavik, A.Willmann, O.A.Webermann, A.Mälk jt).

EKLA-s leidub ka mitmesuguseid paikkondlikku ajalugu käsitlevaid materjale. Uusimaks töösuunaks on eestlaste elulugude sihipärane kogumine.