Digiprojekt

EL logo

 

Eesti trükisepärandi digiteerimisprojekt  „Eesti keele ja kirjanduse ning omariikluse allikad“
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.
SFOSi kood: 014-2020.12.03.18-0320 
Projekti abikõlbulikkuse periood:  10.06.2019-09.06.2021

Eesti Kirjandusmuuseum  vastutab Kultuuriministeeriumi tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ raames trükisepärandi digiteerimisprojekti „Eesti keele ja kirjanduse ning omariikluse allikad“ täitmise eest. Kahe aasta jooksul tehakse huvilistele kättesaadavaks 1,5 miljonit lehekülge Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Rahva Muuseumis säilitatavast rahvustrükise pärandist. Raamatuid digiteerivad Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Ratus OÜ ning ajalehti Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Kõik tekstid tärktuvastatakse, ajalehed segmenteeritakse ning kogu ainestu saab projekti lõpuks kättesaadavaks arhiveerimiskeskkonnas DIGAR ning ka E-varamu portaali vahendusel. Projekti hetkeseis kajastub metaandmete tasandil e-kataloogis ESTER.  Kõik digiteeritud trükised saavad e-kataloogi ESTER bibliokirjetes eraldi ISBNi ning eraldi tunnuse: Elektrooniline reproduktsioon. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, 2019-2021.
Seisuga 31.01.2020 on jõutud digiteerida ja tärktuvastada juba 233 961 raamatulehekülge (1164 teavikut).

Foto

 

Eesti Kirjandusmuuseumi koostööpartnerid on:

Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahva Muuseum
Kultuuriministeerium


Eesti Kirjandusmuuseumile osutavad teenust:

Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Ratus OÜ
Osaühing BPW Consulting
 

Eesti Kirjandusmuusuemi sotsiaalmeedia link  FB

Sotsiaalmeedias oleme kajastanud ka mõningaid leide digiteeritud ainetest.

„Mesilastepidamise tagurpidimineku põhjused on järgmised: mesilaste karjamaa häwinemine, mesilaste kiduraks jäämine ja mesinikkude oskamatus. Mesilaste karjamaa häwineb selleläbi, et põldude wahel olewad põõsastikud, aasad ja palud, kust mesilinnud terwe suwe jooksul rikkalikku saaki leiawad, põldudeks tehtakse, kuna aga selle asemele põllumehed mesilastele meetaimi ei külwa..“ (Kasulik mesilastepidamise sisseseade, 1911).

 

Kultuuripärandi digiteerimine

Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. Praeguseks on nendest digiteeritud vaid umbes kümnendik. Digiteerimine on üks paremaid ja osadel juhtudel ka ainuke viis tagamaks, et pärand on säilitatud kõige sobivamal viisil ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele.

Digiteerimine

 

Kultuuriministeeriumi kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik meie mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut.

Tegevuskava keskendub suures osas pärandile aastatest 1900 kuni 1940. Digiteeritakse dokumente, trükiseid, fotosid, filme, kunsti ja esemeid. Eesmärk on teha võtmevalikuid kultuuripärandi seisukohalt, mitte digiteerida kogu kultuuripärandit.

Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 3% dokumendipärandist, 32% esemepärandist, 60% nii filmi- kui ka fotopärandist, 55% kunstipärandist ning 28% trükipärandist ehk kokku u 33% meie kultuuripärandist.

Projekti kogumaksumus on 9,13 miljonit eurot, millest 8,25 miljonit eurot on planeeritud Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.

Tegevuskava valmis Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös.
 

Digiteerimisprojektid, milles Eesti Kirjandusmuuseum osaleb

Kultuuriväärtuste digiteerimisprojekti alaprojektide raames digiteeritakse Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest:
Dokumendipärandi projekt (M .J. Eiseni kogu ERAst, EKLA arhiivimaterjalid) ca 300 000 lk.
Fotopärandi projekt (Parikaste kogu, jm negatiivid) ca 12 000 negatiivi. 
 

Projektide kohta saab rohkem teavet Kultuuriministeeriumi kodulehelt

Trükisepärandi projektijuht: Helle Maaslieb (helle.maaslieb@kirmus.ee) tel. 7377719