Näitused

Toimunud näitused
Kes tugevam oli... Mäng ja mängulisus Eesti Rahvaluule Arhiivi fotodel
Juri Brjuhhanovi fantastiline maailm
Jüri Parijõgi 130
Arhiivraamatukokku saabunud väliskirjandus
Nelja kunstniku näitus

Elise Aun. Unustatud Eesti neiu Setomaalt?

Kogukuva

Foto: Alar Madisson/ Eesti Kirjandusmuuseum

Elise Aun. Unustatud Eesti neiu Setomaalt?

09.01.2023
09.03.2023

9. jaanuaril avati Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees Saatse Muuseumi näitus "Elise Aun. Unustatud Eesti neiu Setomaalt?"

Näitus avab Setomaal Saatse nurgas Ulitina külas oma nooruspõlve veetnud Eesti luuletaja Elise Rosalie Auna (15. 06.1863- 02. 06 1932 ) elu ja loomingut.

Näitusega soovime tutvustada üldsuse poolt unustatud kirjaniku loomingut. Räägime luuletajast ja kirjanikust, kes on Eesti luulemaailmas debüteerinud samal ajal Anna Haavaga ning on oma loomingus kajastanud Setomaa eluolu 19. sajandi teises pooles. Ta luuletas, kogus lugusid setode elust, tegeles proosa ja luule tõlkimisega. Ühtlasi kirjutas ka proosat, avaldas kirjeldusi Setomaast ja setode elust Postimehes. Elise Rosalie Aun tegi koostööd Eesti rahvaluulekoguja Jakob Hurdaga, saates Hurdale lugusid ja kirjeldusi Saatse nulga setode elust ja kommetest. Auna loomingus on mitmeid luuletusi, kus ta kirjeldab Setomaa looduse omapära.

Näitus koosneb 16 postertahvlist, millelt saab lugeda Elise Auna elu kohta, tutvuda ta loominguga ning lugeda katket kirjavahetusest Jakob Hurdaga. 

Elise Aun

Loe lähemalt näituse korraldajaist Saatse Muuseumi kodulehelt.

 

"Sõjast sõnani"

Avakuva

"Sõjast sõnani"

01.12.2022
28.02.2023

Detsembris valmis Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogul näitus "Sõjast sõnani", mis haakub 15. ja 16. detsembril Eesti Kirjandusmuuseumis toimuva 66. Kreutzwaldi päevade konverentsi teemaga „Sõda eesti kultuuris, kirjanduses ja ajaloos“. Näiteks on näitusel mitmeid sõjalaulikuid, millest kõneles 16. detsembril Õnne Kepp ning Juhan Peegli "Ma langesin esimesel sõjasuvel", millest rääkis 15. detsembril Marin Laak.
Väljapanek on mõtteliseks illustratsiooniks konverentsi ettekannetele, läbides kronoloogilise teekonna alates vanematest sõjateemalistest trükistest ja "vanadest sõdadest", läbi Vene-Türgi ja Vene-Jaapani sõdade, I maailmasõja, Vabadussõja ja II maailmasõja kajastuste kuni tänapäeva uute sõdadeni.
Näitus on ka läbilõikeks arhiivraamatukogu rikkalikest kogudest, kus eksponaate on väiketrükistest maakaartideni, sõdurilaulikutest ja sõjamälestusest tarbetrükisteni.
Väljapanek valmis ühistööna ning seda on täiendatud fotode ja huvitavate esemetega Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist.

1
 

2
3

Fotod: Alar Madisson/ Eesti Kirjandusmuuseum

Henno Käo illustratsioonide näitus

Henno Käo

Henno Käo illustratsioonide näitus

28.10.2022
31.03.2023

Tradistioonilisel Oskar Kallase päeval ehk raamatuteaduse konverentsil avati Henno Käo illustratsioonide näitus. 

Henno Käo illustratsioonid

Henno Käo oli viljakas raamatukunstnik, lastekirjanik ja luuletaja, kes on loonud paljud armastatud tegelased nagu Oliüks ja Väike Sabatäht. Kuigi tuntud peamisel raamatuillustraatorina, on ta loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Samuti oli Käo ansambli Peoleo asutajaid, solist, kitarrist ja laulusõnade looja. 

Kõik oma lasteraamatud illustreeris Käo ise ning kindlasti on ta nii käekiri nii mõnelegi tuttav ka kooliõpikutest. Näitusel on väljas Käo illustratsioonid aga ka temaga seotud fotod, kirjad ja dokumendid. 

Näitus jääb avatuks kuni 31.03.2023. 

Henno Käo illustratsioonid

 

Eesti Kirjanike Liit 100

Foto: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum

Foto: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjanike Liit 100

30.09.2022
31.03.2023

Kirjandusmuuseum kinkis Eesti Kirjanike Liidu suurjuubeliks näituse!

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Arhiivraamatukogu materjalidel põhineva ekspositsiooni eesmärk on näidata kirjandust ja seda „haldavat” loomeliitu mitte suletud süsteemina, vaid ühiskonda loovalt uuendava jõuna. Näituse koostas kirjandusteadlane Janika Kronberg ja kujundas Kaili Kalle. 

Talveks muuseumi saali püsima jäävas väljapanekus saab näha valikut kirjanike loomingust (sajandi sada raamatut), kuid ka fondidest välja otsitud esemed, mis on koos tavapärase arhiivimaterjaliga meieni jõudnud. Väljapaneku hulgas on medaleid, au- ja tänukirju ja ehteid, kuid ka Artur Adsoni ümbrikus hoitud Marie Underi juuksesalk ja rohkem kui 2100 teise maailmasõja eelset Eesti krooni, mis Adsonil Rootsis säilis. Näha saab ka arstiriistade kohvrit ja  tuhatoosi, mis kuulunud Johannes Varesele, kes kirjanikunimega tuntud  kui Barbarus. Lisaks tema terve pakk filtrita sigarette. Lisaks Boris Kaburi medalid, mitmeid liidu liikmepileteid ning palju muud huvitavat. 

Saali seintel ripub aga valik lastekirjaniku ja kunstniku Henno Käo loodud kirjandusürituste plakatitest. 

Fotonäitus Tartu noorest kirjarahvast

Foto: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum

Foto: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum

Fotonäitus Tartu noorest kirjarahvast

30.09.2022
12.01.2029

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Lisaks kõnedele avati ka kaks näitust, millest üks on vaatamiseks linnarahvale üleval olnud juba paar nädalat.  Kirjandusmuuseumi otsaseinal on olnud alates kevadest 2019 kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni näitus Tartu kirjanikest, kuid nende kõrval olev vaba pind täitus nüüd uue väljapanekuga Tartu noorest kirjarahvast. 

Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. 

Nii nagu autorid ei ole enam seotud ühe paigaga, ei ole nad ka seotud enam ühe tegevusega. Nii mõnedki näitusel osalenutest ei defineeri ennast ainult kirjaniku või kirjandusinimesena, vaid tegelevad professionaalselt ka kujutava kunsti või muusikaga. Rollid kattuvad ka valdkonnasiseselt: toimetaja on ühtlasi ka kriitik, tõlkija ja luuletaja, kultuurikorraldaja aga luuletaja ja kriitik.

Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal!