Näitused

Eesti Kirjandusmuuseum avas rahvusvahelisel hülgepäeval, 22.  märtsil  hüpiknäituse „Hülged ja lood“.

Rahvusvahelist hülgepäeva on hakatud tähistama 22. märtsil ja sellega juhitakse tähelepanu hüljeste kaitsele ja hoidmisele. Hüljeste elu on üha raskem, sest reostus, müra, muutuv kliima ja intensiivne inimtegevus rannikutel tähendab neile üha vähem toitu, rahu ja ruumi. Varakevad on hüljestele – Eesti vetes elavad viigerhüljes (Pusa hispida) ja hallhüljes (Halichoerus grypus) – oluline aeg, pojad sünnivad ja kasvavad iseseisvaks laidudel või jääl. Kliima soojenemine ja jää ning lumikatte vähenemine mõjutab eeskätt Liivi lahes elutsevat viigerhüljest, kes on arktiline liik ja vajab lund poegimiseks. Hallhülge, kelle suurim levila on Lääne-Saaremaal, loib käib viimasel ajal üha paremini, tema poegib ka laidudel ega vaja selleks jääd.

Hüpiknäitusele on pandud välja hülged ja nende juurde lood Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest – vanemat arhiivipärimust, kohapärimuse välitöödel talletatut ja äsjalõppenud, arhiivi 2023. aasta kogumisvõistluse „Kohtumised metsloomadega“ võistlusele saadetud lugusid.

Hüljestel on oluline koht eri piirkondade rahvaste folklooris, näiteks Atlandi ookeani äärsetel rahvastel. Iirlastelt ja Šotlastelt tuleb jällegi selkie-uskumus – selle uskumuse järgi on hülgeid, kes saavad inimese kuju võtta ja inimeste hulka elama asuda, ning vastupidi. Hülged on liminaalsed olendid, elutsevad nii maa peal kui vees, samuti on neil meiega palju sarnasusi. Eesti varasemas pärimuses on samuti mitmeid sageli üleloomulikke lugusid pooleldi inimese ja pooleldi kala moodi olevusest, samuti ka vaarao inimeste motiiv, mille järgi on hülged Punasesse mere jäänud vaarao sõjavägi. Hüljestest on kõnelenud palju ka kütid ning kalamehed.

Näituse sättisid üles ning lood valisid välja Mathilda Matjus ja Lona Päll.

Saatke meile ka enda hülgelugusid või mõtteid seoses näitusega aadressile era@folklore.ee

Foto:  ERA, DF 448839

Eesti Rahvaluule Arhiivist, mille on saatnud arhiivile Eha Võso kogumisvõistluse "Muusika minu elus" (2022) raames. Fotol hülged klassikalist muusikat nautimas.

Meie fotograaf Alar Madissoni erinevatel teemadel fotonäitused on publikule avatud nii fuajees, saalis, I korruse galeriis ja trepigaleriis.

- Fuajees ja I korruse galeriis "Täiskuu kumas"
-Saalis meie muusikaajalugu meenutav "Juubeldav FIX"
-ERA trepigaleriis fotomeenutus "ERA toetuskontsert"

Lisaks on EKM fuajee ekraanil virtuaalnäitus "Kirjanik ja tema keskkond"
ja saalis ekraanil virtuaalnäitus  "Aknad".

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Lisaks kõnedele avati ka kaks näitust, millest üks on vaatamiseks linnarahvale üleval olnud juba paar nädalat.  Kirjandusmuuseumi otsaseinal on olnud alates kevadest 2019 kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni näitus Tartu kirjanikest, kuid nende kõrval olev vaba pind täitus nüüd uue väljapanekuga Tartu noorest kirjarahvast. 

Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. 

Nii nagu autorid ei ole enam seotud ühe paigaga, ei ole nad ka seotud enam ühe tegevusega. Nii mõnedki näitusel osalenutest ei defineeri ennast ainult kirjaniku või kirjandusinimesena, vaid tegelevad professionaalselt ka kujutava kunsti või muusikaga. Rollid kattuvad ka valdkonnasiseselt: toimetaja on ühtlasi ka kriitik, tõlkija ja luuletaja, kultuurikorraldaja aga luuletaja ja kriitik.

Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal!