Näitused

18.-21. mail  toimunud rahvusvahelise huumorikonverentsi "Laughter and Its Features – On the

Nature of Laughter" raames avati kirjandusmuuseumi sisegaleriis näitus  ”Juubel – Eesti Vabariik 100″.

2018. aastal  toimunud karikatuurivõistlus oli kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ning viidi ellu koostöös KÜSKi ja EV100 korraldustoimkonnaga.

Nüüd on hea võimalus antud näitusega tutvust teha Tartus.

Karikatuurivõistluse taustast:

Eesti Huumoriliidu korraldas III rahvusvahelise karikatuurivõistluse  ”Juubel – Eesti Vabariik 100″. Võistlusele laekus karikatuure 106-lt autorilt 30-st riigist üle maailma.

Kokku saabus võistlusele 370 karikatuuri, millest tunnistati teemale vastavateks ja pääsesid hindamisele 170 tööd. Žürii, koosseisus: Andrus Tamm (Eesti Huumoriliidu esimees) ning endised ja praegused karikaturistid Heinz Valk, Hardi Volmer, Eduard Tüür, Roman Matkiewicz, Gatis Sluka (Läti) ja Arunas Vaitkus (Leedu) valis välja 32 paremat tööd.

Parimaks hinnati Mojmir Mihatov töö (Horvaatia) , teise auhinnalise koha sai Urmas Nemvalts Eestist, kolmanda koha auhinnad läksid jagamisele Sergei Semendyaevi (Ukraina), Priit Koppeli ja Tarmo Vaarmetsa (mõlemad Eesti) vahel.

100-st parimast võistlusele saabunud tööst koostati karikatuurinäitus ”Juubel – Eesti Vabariik 100″.

Näitus on külastajatele tasuta.

Kirjandusmuuseumi saalis on luuletaja Artur Alliksaare 100. sünniaastapäeva raames valminud näitus "100 pühendatud sõna", mille on Arhiivraamatukogu ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogude põhjal koostanud kirjandusteadlane Kristi Metste ja kujundaja Kersti Teenu.

Eksponeeritud on  näiteid Alliksaare käsikirjadest, peaaegu kõik teda puudutavad fotod ja tema teoste väljaanded, samuti kunstnik Ilmar Malini maalitud luuletaja portee (Poeet. Õli papil. 1973-1975).

Luuletaja abikaasale Linda Alliksaarele, kes teenis leiba masinakirjutajana, on pühendatud omaaegsetest esemetest koosnev masinakirjutaja töökohta imiteeriv installatsioon.

Näitus on avatud augustikuu lõpuni.

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis on avatud kunstinäitus Ljudmilla Mesropjani erakogust.

Potiewskyd, isa Slava ja tütar Lena, on Ukraina juurtega kunstnikud, kes elavad Saksamaal.

Näitusel leiab kunstihuviline fantaasiarikkust, kirkaid värve, elurõõmu ja uudishimu- seda kõike pakuvad vaatajatele oma kunstiga isa ja tütar Potiewskyd.

Slava tegeleb maalikunsti ja graafilise disainiga ning osaleb näitustel 1975. aastast.

Kunstnik on loonud logo rohkem kui 150 ettevõttele.

Tema töid võib leida Plakatimuuseumis Chaumonti linnas Prantsusmaal ning paljudes erakogudes Euroopas, Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal.

Lena, kes veetis oma lapsepõlve vanemate kõrval ateljees, jätkas oma õpinguid Kyivi Disainiinstituudi kunstilise tekstiili osakonnas. Sisekujundus, seinamaalingud, tekstiilidisain ja maalikunst said tema tegevuse peamisteks valdkondadeks. Eksperimendid kunstis jätkusid ka 2003. aastal Saksamaale kolimise järel, kui kunstnik alustas tööd disainerina Saksamaa kangrumanufaktuuris, mis tegeleb kangaste tootmisega. Praegu on mõlemad kunstnikud vabakutselise staatuses.

Näitus muuseumi saalis jääb avatuks juuni lõpuni.

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Lisaks kõnedele avati ka kaks näitust, millest üks on vaatamiseks linnarahvale üleval olnud juba paar nädalat.  Kirjandusmuuseumi otsaseinal on olnud alates kevadest 2019 kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni näitus Tartu kirjanikest, kuid nende kõrval olev vaba pind täitus nüüd uue väljapanekuga Tartu noorest kirjarahvast. 

Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. 

Nii nagu autorid ei ole enam seotud ühe paigaga, ei ole nad ka seotud enam ühe tegevusega. Nii mõnedki näitusel osalenutest ei defineeri ennast ainult kirjaniku või kirjandusinimesena, vaid tegelevad professionaalselt ka kujutava kunsti või muusikaga. Rollid kattuvad ka valdkonnasiseselt: toimetaja on ühtlasi ka kriitik, tõlkija ja luuletaja, kultuurikorraldaja aga luuletaja ja kriitik.

Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal!