Näitused

Raamatuaasta näitus "Raamatud ja lood"

Arhiivraamatukogu varamu peidab endas väga põnevate lugudega raamatuid. Näitusel „Raamatud ja lood“ on võimalik saada aimu, mismoodi on üks või teine raamat arhiivraamatukokku jõudnud, kes on olnud raamatute kunagised omanikud, mida on raamatutesse sisse kirjutatud, kust ja kuidas raamatuid hangiti või kui palju üks või teine raamat maksis. Siin saame näha ka mõnda kuldkirjas trükitud või kaunistatud eksemplari ja mitmeid iluköiteid Eduard Taska ja Rita Tänav-Veldemanni loomingust. 

Lastele
Aabits on olnud üle kolme sajandi eesti laste esimene raamat. Omal ajal kõige enam trükitud ja loetud raamatud on tänapäeval kõige haruldasemad. Näituse seinapannoodel näeme vanimat Eestis säilinud aabitsat, mis pärineb aastast 1777 ja leiti alles 1992. aasta suvel Maidla mõisa härrastemaja pööningult. Keerukam oli aabitsatega  ja lasteraamatutega väliseesti kogukondades. Kuna kohapeal eestikeelset lastele sobivat kirjavara nappis ja nõukogude eesti lastekirjandus oli tihti ideoloogilise sisuga, siis tuli laste lugema õpetamiseks kohandada tekste ise. Nii tegi näiteks aabitsate ja lasteraamatutega kirjanik Enn Nõu.

Pere ringis
Raamatutest leiame ka märkmeid perekonnaloost või hinnanguid teose sisu kohta. Eluvõõraste õpetuste tõttu  võime leida vanadest raamatutest sissekirjutusi, mis annavad hävitava hinnangu selle sisule. Isegi Willmanni jutu- ja õpetuseraamatus, mis oli iseenesest rahva hulgas populaarne, võib näiteks näha ääremärkust:  Se on Keik Walle… Ka Paul Ariste on lisanud temale kingitud või saadetud raamatutesse hinnanguid ja märkusi.

Autorilt autorile
Raamatuid on sageli kingitud autorilt autorile või kirjanikult kirjanikule, tõlkijalt autorile, kirjanikult bibliofiilile, kirjastajalt kogujale jne. Raamatuid kingiti edasi ka perekonna sees mitmesugusteks tähtpäevadeks ja sündmusteks. Mõned raamatud on omanikke vahetanud mitmeid kordi. Näiteks Mati Undi kogus on põnevate sissekirjutustega trükiseid ajast, kui koguneti Undi „salongis“. Nii on meie hilisem president Lennart Meri kirjutanud tähenduslikke pühendusi Mati Undile ja Paul Aristele kingitud raamatutesse.

Rännulood
Mõni raamat on enne arhiivraamatukokku jõudmist rännanud üle Atlandi ookeani vähemalt kaks korda. Näiteks Tartust pärit August Johannes Luck on soetanud 1599.a. välja antud saksakeelse teose Ameerikast St. Louisi linnast Mississippi jõe äärest 1896 ja kinkinud selle Õpetatud Eesti Seltsile, kelle kogu asub arhiivraamatukogus. Väljas on ka riigimeestele Heinrich Lareteile ja Johannes Laidonerile kuulunud raamatud. Arhiivraamatukogu on täienenud ka Eesti saatkonna Jaapanis vahendusel.

Kalevipoja lood
„Kalevipoja“ 1862. aasta käsikirjaliste märkustega varustatud rahvaväljaanne oli juba omal ajal tähtis raamat, mida õpetaja luges lastele ette ja koos lastega. 1935. raamatuaasta „Kalevipoeg“ on kingitud Tallinna 9. Algkooli 1939. aasta parimale õpilasele, kellest sai kirjanik Egon Ranneti abikaasa, samuti kirjanik Vaike Rannet (kellel tänavu täitus 100 aastat sünnist!). 1936. raamatuaasta „Kalevipoeg“ konfiskeeriti professor Elmar Ilusalt ja anti säilitamiseks kirjandusmuuseumisse.

Piibli lood
Kanepi köster Ludwig Treffner, kuulsa koolimehe Hugo Treffneri isa, on oma piibli eeslehele jäetud sissekandes kirjutanud, et on ostnud selle „Piiblikoguduse abiga 1851sel 30mal augustil sellesama aasta 19ma aprilli mäletamiseks, mil päeval essast perrandetu Piibli ramat terve ellomajaga sesse palli.“  Lydia Koidula on kinkinud piibli ja kirjutanud pühendusluuletuse oma isale 25-aastase ajakirjandusliku tegevuse juubeliks 1881. aastal. Oskar Kallasele kinkisid tema vanemad leeriks saksakeelse ja ülikooli lõpetamiseks eestikeelse piibli. 

Jooksulood
1948-1950. aastatel toimusid nõukogude kirjandusdekaadide raames trüki- ja kirjastustööliste teatejooksud Tallinnast Tartusse. Kirjandusmuuseumile kingiti nende aktsioonide käigus August Jakobsoni kõrge tunnustuse osaliseks saanud kaks teost kunstipärases köites -  „Elu tsitadellis“ ja „Võitlus rindejooneta“, Hans Leberechti „Valgus Koordis“ erieksemplar ja Puškini juubeliaasta puhul tema teoseid ning venekeelne „Kalevipoeg“.

Kirjanike ja teadlaste lood
1948. aastal kinkisid kunagised õpilased Ernst Peterson Särgavale Taska nahkköites „Kalevala“, mille esikaanelt loeme: ERNST SÄRGAVA'LE *80* sünnipäevaks endised Tallinna Reaalkooli õpilased. Näitusel on väljas Paul Ariste, Aino ja Oskar Kallase ning Henrik Visnapuu personaalkogudesse kuuluvaid teoseid. Näiteks Lennart Meri on Paul Aristele kinkinud oma raamatu „Hõbevalge“ pühendusega: „Väga lugupeetavale akadeemik Paul Aristele sügava tänuga ja siiras lootuses, et vadjalaste filmimisega suudan mõnevõrragi hüvitada selle raamatu arvukaid puudusi!“
Head vaatamist ja lugude avastamist!

Näituse kuraatorid: Ave Pill ja Merike Kiipus
Näituse valmimisele aitasid kaasa: Olga Sudajeva, Helle Maaslieb, Leili Punga, Kaja Marga
Kujundajad: Kadri Hallik (stendid), Mariliis Õunapuu (vitriinid)
 

Pilkupüüdev välinäitus Poe tänava vitriinides tutvustab esimesi eestikeelseid nõuanderaamatuid Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu varamust.

Neist trükistest saame teada, kuidas päästa uppunut, ära tunda haigusi, ravida inimesi ja loomi, teha rõugete vastast vaktsineerimist või miks on vaja vastsündinul pea puhtaks pesta. Siit leiame ka juhiseid mitmete elukutsete esindajatele: ämmaemandatele, kella- ja kingseppadele, rätsepatele, metsavahtidele ja kärneritele. Antakse õpetusi, mida teha siis, kui „vaesus ja nälg käes on“, milline peaks  olema tarbeaed, kuidas panna maha kartuleid, valmistada klopp-liha või mandlitega kartulitorti, ehitada mullast maju, keeta seepi või teha ilutulestikku.

Tule ja loe, ning saa teada, mis on „sittikad“, „wana naene“ või „päewapildiaparaat“!
Põnevat lugemist vanemast raamatuloost leiab lisaks kirjandusmuuseumi sisukeskkonnast

„Eesti raamat 500. Loo lugu“, raamatute täistekstidega saab tutvuda andmebaaside KIVIKE või DIGAR vahendusel.

Näituse koostasid arhiivraamatukogu töötajad Olga Sudajeva, Ave Pill ja Merike Kiipus. Ekspositsiooni kujundas Kadri Hallik, trükkis Seri Disain OÜ.

Eesti Kirjandusmuuseum kutsub kõiki huvilisi osa saama raamatuaasta raames valminud kultuuriloolisest välinäitusest „Pargi pärlid“ Vanemuise pargis.

Iga jalutaja on jätnud parki oma jälje – just nagu park ja selle ümbrus on jätnud jälje jalutajatesse.

Näitus toob esile valiku neist jälgedest – pargi pärlid – mis kõnelevad Vanemuise pargi (tuntud ka kui Hurda või Tiigi park) ja selle ümbruse rikkalikust kultuuriloost.

Näituse kuraatorid on Helle Maaslieb ja Astrid Tuisk.
Näituse on kujundanud Kadri Hallik.

Tule jaluta pargis, istu pingile, kuula ja vaata ning saa ise osaks kultuuriloost!

Igaühel meist on oma lugu. Loo, avasta ja uuri ka uut sisukeskkonda „Eesti raamat 500. Loo lugu!“ https://www.er500.ee/

Olete oodatud külastama kultuuriloolist parginäitust!

Rohkem infot:
Merike Kiipus

merike.kiipus@kirmus.ee

30. septembril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Lisaks kõnedele avati ka kaks näitust, millest üks on vaatamiseks linnarahvale üleval olnud juba paar nädalat.  Kirjandusmuuseumi otsaseinal on olnud alates kevadest 2019 kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni näitus Tartu kirjanikest, kuid nende kõrval olev vaba pind täitus nüüd uue väljapanekuga Tartu noorest kirjarahvast. 

Alar Madisson pildistas üles nii luuletajad, prosaistid, kriitikud, teadlased, tõlkijad ja kultuurikorraldajad, kes kirjandusega seotud. Valiku, kes võiksid kuuele uuele pildile mahtuda, tegi ajakirja Värske Rõhk peatoimetaja Hanna Linda Korp. Eelmise portreteeritavate valiku tegid kirjanike liidu Tartu osakond ja kirjandusmuuseum. Korp sõnas, et huvitava tendentsina võib märgata, et noored ei ole enam seotud vaid ühe kohaga. "Noored autorid on hargmaised! Üle poole näitusel osalenutest ei ela ainult - või enam - Tartus, vaid mujal, nt Tallinnas, Østfoldis, Võrus, Kiviõlis, Helsingis… Aga Tartuga on nad ometigi seotud: kes on siin õppinud, Tartust kirjutanud, alustanud kirjutamist siin, elanud pikalt siin, on siit pärit. Tartuga ollakse mõtteliselt seotud isegi siis, kui aktiivselt kohal ei olda", sõnas Korp. 

Nii nagu autorid ei ole enam seotud ühe paigaga, ei ole nad ka seotud enam ühe tegevusega. Nii mõnedki näitusel osalenutest ei defineeri ennast ainult kirjaniku või kirjandusinimesena, vaid tegelevad professionaalselt ka kujutava kunsti või muusikaga. Rollid kattuvad ka valdkonnasiseselt: toimetaja on ühtlasi ka kriitik, tõlkija ja luuletaja, kultuurikorraldaja aga luuletaja ja kriitik.

Näitus Tartu noorest kirjarahvast on avatud järgmised seitse aastat ning seda saab vaadata igal ajal!