Kogumisvõistlused

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub jagama mälestusi, jutte, hoiakuid ja tähelepanekuid, mis on seotud politsei ja korrakaitsega ning igapäevase julgeolekuga. Ootame nii isiklikke kogemusi kui ka kuuldud lugusid ja nalju – kõike seda, mida inimesed on omavahel rääkinud ja mäletanud. Inimese turvatunne sõltub väga erinevatest teguritest, nii isiklikul, avalikul kui riiklikul tasandil. Politsei ja miilits on eri aegadel olnud osa inimeste igapäevaelust – vahel abivalmis, vahel hirmutav, vahel hoopis naljalugude tegelane. Meid huvitavad lood ja hoiakud igast ajastust: Eesti Vabariigi esimestest kümnenditest, nõukogude perioodist ja taasiseseisvunud Eesti päevilt. Iga mälestus aitab paremini mõista, kuidas on turvatunnet tajutud, korraldatud ja nähtud ning kogetud eri põlvkondade ja kogukondade poolt. Oma loo võib kirja panna just nii, nagu see meelde tuleb – pikemalt või lühemalt, tõsisemalt või humoorikamalt. Võite vastata nii küsitluskavale, osale küsitluskavast kui vabas vormis. Oleme lisanud suunavaid küsimusi, aga võite kirjutada just sellest, mis tundub oluline.

Kogumisvõistlus toimub koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga. Kaastöid ootame 2026. aasta jooksul.

Ootame kaastöid e-kirjaga kratt@folklore.ee, veebilehel kratt.folklore.ee või postiga:

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Vanemuise 42, 51003 Tartu, märksõna POLITSEIPÄRIMUS
NB! Vastustele tuleb lisada nõusolek kaastöö arhiveerimise ja edasise kasutamise kohta https://www.folklore.ee/era/kysitlus/nousolek2026.pdf
Lisainfo: Kristo Villem, ERA nooremteadur (e-post: kristo.villem@kirmus.ee) või rahvaluulearhiivi uurimissaal

(tel 737 7730)

Foto: EKLA Alb II 162-51, Politsei ratsareservi võistlused Tallinna hipodroomil. Püramiid. 192
 

Eesti Rahvaluule Arhiiv kogub oma juubeliaasta eel märkamisi, mälestusi ja tõlgendusi pärimuse osast igapäevaelus, arusaamu pärimuse kandmisest ja edasikandmisest kaasaajal, meenutusi ja mõtteid talletamisest ning soovitusi tulevastele kogujatele.

Ootame kaastöid 2026. aasta jooksul.

Ootame kaastöid e-kirjaga kratt@folklore.ee, veebilehel kratt.folklore.ee või postiga:

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Vanemuise 42, 51003 Tartu, märksõna PÄRIMUS ELUS
NB! Vastustele tuleb lisada ka nõusolek kaastöö arhiveerimise ja kasutamise kohta
https://www.folklore.ee/era/kysitlus/nousolek2026.pdf
Lisainfo: Kadri Tamm, ERA peaarhivaar (e-post: kadri.tamm@kirmus.ee) või rahvaluule arhiivi uurijasaal

(tel 737 7730).

Eesti Kirjandusmuuseum ja Ühendus Eesti Elulood koostöös EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudusega kuulutavad välja kogumisvõistluse „Lauluraamatu lood“ talletamaks luterliku lauluraamatu mõju eesti kultuurile ja inimestele.

Oleme huvitatud Jakob Hurda toimetatud, 1899. aastal välja antud „Uue lauluraamatuga“ seotud mälestustest. Rohkete kordustrükkide tõttu (kuni 1958. aastani, viimased trükid välismaal) võib „Uut lauluraamatut“ pidada 20. sajandi esimese poole laiatarbekaubaks. Selle järgi lauldi kirikutes, aga samu laulutekste loeti ka koolides ja kodudes. Sageli saadi „Uus lauluraamat“ leerikingituseks, millest annavad tunnistust pühendused tiitellehtedel ja lauluraamatut käes hoidvatest leerilastest säilinud fotod.

Kui 20. sajandi alguskümnenditel oli eestlastele kirikuelus osalemine veel laiemalt omane, siis nõukogude okupatsioonirežiim lõhkus eesmärgikindlalt eestlaste sidet luterliku traditsiooniga ning lauluraamatud kaotasid oma ühiskondliku tähtsuse. Sellele vaatamata võib Eesti peredes olla tallel esivanemate mälestuseks hoitavaid lauluraamatuid, millega on seotud pärimuslikud lood. Mälestuste kogumise algatus lähtub lootusest, et pole veel hilja koguda lauluraamatutega seotud lugusid.

Lauluraamatumälestuse kirjutamisel võite lähtuda järgmistest küsimustest, soovi korral valikuliselt:

• Palun kirjeldage oma lauluraamatut.
• Kellele lauluraamat on kuulunud?
• Kas on teada raamatu käest kätte rändamise lugu?
• Kus endine omanik lauluraamatut hoidis, millal ja kuidas kasutas?
• Mis on mõjutanud raamatu kasutamist?
• Kui raamatuga on seotud mõni lugu, siis palun jutustage.
• Millal ja kuidas praegune omanik raamatu endale sai?
• Mida lauluraamat tähendab praegusele omanikule?
• Kui olete endale saanud ebaselget päritolu lauluraamatuid annetamise, kinkimise või ostmise käigus, siis palun kirjeldage, kuidas ja millal olete need omandanud ning mida olete nendega teinud ja miks. Kas nende väärtus on ajaga muutunud ning milles seisneb see tänapäeval?
•  Kui olete lauluraamatutega kokku puutunud muul moel kui omanikuna, siis palun jagage oma mälestusi ja tähelepanekuid. Võite kirjutada, kus ja millal olete lauluraamatutega kokku puutunud, kes on neid kasutanud ja kuidas, millist suhtumist lauluraamatutesse olete märganud ning mida sellest arvate. Võite jutustada oma loo vabas vormis. 

Ootame kaastöid 15. märtsini 2026 aadressile: elulood@kirmus.ee või Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi aadressile Vanemuise 42, 51003 Tartu.

Kirjale palume lisada märksõna „Lauluraamat“.

Parimaid töid autasustatakse.

Lisainfo: Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee

EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus, noo@eelk.ee

Ootame kogemusi ja mälestusi seoses külalisraamatutega! Raamatuaastal pöörame pilgu ühele väga erilisele raamatule – külalisraamatule (või külalisteraamatule). Raamatule, mis valmib samasse paika sattunud isikute koostöös ning kõneleb ühtviisi nii paigast, millega ta seotud on, isikutest, kes teda omavad kui ka kõigist neist, kes sellesse sissekandeid teevad. Pikemaajaliselt kasutusel olnud raamatutest võime leida aga viiteid ka üldisematele ühiskondlikele muutustele. Kirjutada võib nii kodustest ning asutuste, ühingute, kogukonnakeskuste jm külalisraamatutest, nii pikaajalistest kui ka konkreetse sündmuse puhuks kasutusele võetutest. Kirjutada võib külalisraamatutest, mida peetud järjekindlalt, ja neist, mis peale lühiajalist kasutust meelest läinud või uue funktsiooni leidnud. Ootame vastuseid nii neilt, kellel endal kodus (asutuses) külalisraamat kui ka neilt, kes kokku puutunud üksnes teiste inimeste (või organisatsioonide) omadega. Kaastöö võib kirjutada vabas vormis või vastata küsimustikule. Vastata võib ka osale küsimustikule. Võimalusel lisa juurde visuaalseid materjale, nt fotosid raamatute sisust ja välimusest. Oleme huvitatud nii nende raamatutega seotud lugudest, kogemusest ja mälestustest kui ka raamatutest endist. Oleme väga tänulikud kui peate võimalikuks oma külalisraamatu arhiivile annetada. Kokkuleppel on võimalus ka oma kirjapanekus käsitletud külalisraamat arhiivis digiteerida ja see tagasi saada - sel juhul palume enne materjali esitamist ühendust võtta. Kogumisvõistlust korraldab Eesti Rahvaluule Arhiiv koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnaga.

Küsimuste korral võta ühendust:

Katre Kikas katre.kikas@folklore.ee 

Vaata kogumisvõistluse kohta lähemalt siit >>>

KOGUMISVÕISTLUSE KOKKUVÕTE:

2025. a kogumisvõistlusel „Külalisraamat lugudes ja esemena“ osales 42 kirjutajat. Kokku laekus 589 lk  käsikirjalisi ja elektroonilisi kirjutisi, 1451 lk skaneeringuid ja fotosid, arhiivile annetati 14 külalisraamatu digikoopiad  ja 14 originaal-külalisraamatut. Peakorraldaja Katre Kikase (EKM folkloristika osakond) sõnutsi lähenesid tööd teemale väga erinevate nurkade alt, andes kokku põneva ja mitmeharulise pildi eestlaste külalisraamatu-traditsioonist. Kontekstilt jagunesid käsitletud külalisraamatud perekondlikeks, institutsionaalseteks, väikeettevõtjate ja loodusradade raamatuteks, kajastusid ka põnevad traditsiooni äärealale jäävad nähtused (karjaste nimedega puud, pulmakülaliste nimedega lipp jne). 
Töid lugesid huvi ja naudinguga Katre Kikas ja Eda Kalmre folkloristika osakonnast, Janika Oras ja Kadri Tamm Eesti Rahvaluule Arhiivist ning kirjanik Valdur Mikita. Katre Kikas rõhutas, et talle uurijana on absoluutselt kõik tööd ääretult huvitavad ja vajalikud, kuid et tegu oli võistlusega, tuli mõned eraldi esile tõsta. 
Peapreemiad pälvisid: 
Jürgen Kusmin – põhjaliku sissevaate eest Sillaotsa Talumuuseumi, Sulu külakeskuse ja mitme põlvkonna Kusminide perekonna külalisraamatutesse  
Adik Sepp – mitmekülgse sissevaate eest eri ajastutesse ja kultuurikontekstidesse kuuluvate külalisraamatute ja nende omanike eludesse 
Mare Kabel – isikliku ja lummava ekskursi eest ühe külalisraamatu pidaja rõõmude ja murede maailma 
Sirje Võsa – põhjaliku ning ajaloolist konteksti avava Moe Piiritusetehase ja Moe piiritusetööstuse muuseumi külalisraamatu analüüsi eest. 

Lisaks anti välja rida eripreemiaid.
Tiit Birkan – poeedi eripreemia
Mall Hiiemäe – traditsiooni äärealade kaardistaja eripreemia
Eela Jää – Savi talu külastajatega koostöös valminud pikaajalise külalisraamatute seeria arhiivile annetamine 
Kristel Kotta – detailse lähilugeja eripreemia
Age-Li Liivak – loodusjõudude käes toimiva Kassisaba Kuklaste Külalisraamatu loomise ning arhiivile vahendamise eest
Aili Lillep – kasutusele võtmata külalisraamatu eripreemia
Maie Matvei – isiklikus minevikus rändaja eripreemia
Elma Mälk – kodupaiga mälu talletaja eripreemia
Aime Pärnakivi – külalisraamatu traditsiooni avardaja eripreemia
Elle-Mari Talivee – mitmekülgse vaate eripreemia
Ene-Margit Tiit – traditsiooni mõtestaja ja järjepidevuse hoidja eripreemia
Martiina Viil – noortekultuuri eripreemia

Täname kõiki kogumisvõistlusel osalenuid ja annetajaid panuse eest Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude täiendamisel!
 

KOGUMISVÕISTLUS ON LÕPPENUD!

Meie kultuuris näib olevat juurdunud vajadus aeg-ajalt näpud mulda pista. Isegi siis, kui eestlased kolisid linnadesse ja maa-asulatesse, kasutati võimalust kasvatada aiamaalapikestel oma pere tarbeks köögivilja ja marju-puuvilju, kortermajade rõdudel või isegi aknalaual on aretatud elurikkust alates salatist ja tomatist kuni väga erinevate maitsetaimedeni. Seda kõike võib nimetada koodnimega potipõllundus.

Mis on ajendanud oma tarbeks toitu kasvatama, kuidas on see kultuur levinud ja edasi antud eri põlvkondades, milliseid rõõme ja kannatusi on potipõllundus kaasa toonud – kõik see on väärt talletamist isiklike lugudena. Inspiratsiooniks oleme lisanud suunavaid küsimusi, kuid tundke ennast vabalt ja vastake vaid nendele küsimustele, mis on teie seisukohast olulised ja tähenduslikud. Kaastöö võib kirjutada ka vabas vormis ja ainult sellest, mis tundub oluline. Oodatud on lisamaterjalid (nt fotod ja videod), mille autor on kogumisvõistlusel osaleja ise või mille saatmiseks on luba. Palume juurde lisada kirjelduse (nimed, aeg, koht jne). VAATA LISAKS >>>

Palume kindlasti lisada oma panusele kasutustingimuste vorm koos kontaktandmetega!

Kaastöö võib saata kuni 31. detsembrini 2025 postiga, e-kirjaga kratt@folklore.ee või sisestada otse Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumiskeskkonda Kratt 

Küsimuste korral võta ühendust: Kadri Vider (kadri.vider@kirmus.ee).

KOGUMISVÕISTLUSE KOKKUVÕTE

Kogumisvõistlusele „Potipõllundus“ laekus 63 kaastööd: 732 lk kirjapanekuid, 340 fotot ja 36 videoklippi. Peakorraldaja Kadri Videri sõnul kajastusid töödes nii enda tarbeks toidu kasvatamise kogukondlikud ja põlvkondlikud aspektid kui ka  taimekasvatuse või hoidistamise pärimuslikud praktikad. Rõhutati aiapidamise rahulolu pakkuvat olemust ning heameelt puhta ja soodsa toidukraami üle. Sekka mahtus naljakaid ja õpetlikke juhtumeid, muhedaid mõtisklusi ja ilusaid mälestusi, aga ka faktitäpseid ülevaateid sortidest ja saakidest. Võidutööde kirjutajaid iseloomustas kirglik suhtumine, eksperimenteerimis-tuhin ja keskkonnasäästlik vaim. 
Žürii koosseisus Kadri Vider, Taive Särg, Enn Kalev Tarto Eeesti Rahvaluule Arhiivist, Kanni Labi Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist, Anneli Banner, Dagmar Ingi, Maret Tamjärv Eesti Vabaõhumuuseumist, Sandra Lääne, Kadri Valner Maaelu Uudishimukeskusest, Mia Marta Ruus, Kriš Siil (tudengižürii) otsustas silmapaistvate tööde eest anda preemiad 10 autorile: 

Merilin Kotta, Elve Reet Rahu-Rikken, Ülo Ormus, Valter Parve, Sirje Võsa, Raili Rästas, Tuuli Reinsoo, Tiit Birkan, Maie Matvei, Lisete Värnik. 

Lisaks anti välja eripreemiad.
Imbi-Harietta Eenlo – eriauhind inimesi ühendavale aiatööle
Kaie Humal – Vabaõhumuuseumi tunnustus emotsionaalse ja inimliku loo eest
Ülle Kaasik – kõige muretuma potipõllumehe eripreemia
Rosaali Karjam – kõige rikkalikuma rahvatarkuste kogu eripreemia
Aino Katvel – eriauhind kõige muhedamate pibalalugude eest
Marna Krabbi – eriauhind alati naabrist paremale aiale
Marju Kõivupuu – visa õppejõu eripreemia
Aili Lillep – eriauhind taimekasvatuse ja aiandusäri põhjalikema käsitluse eest ja MUHKi eripreemia aianduse positiivse vaimse ja füüsilise mõju edastamise eest
Anni Martin – eriauhind kõige kaunimale sotsiaalmeedia kogule
Ellen Muru – eriauhind eesti naise eepilisimale potipõllunduse loole
Maris Põkka – loova õpetaja eripreemia
Marta Vambola – Kihnu eri! 
Urve Vares – eriauhind lasteaia rohelaada eestvedajale
Kaie Voolaid ja Helle Jaaniste – potipõllundusliku kooperatiivi eripreemia
Eha Võso – kõige kelmikamate juurikakujude eripreemia

Täname kõiki kogumisvõistlusel osalenuid ja annetajaid panuse eest Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude täiendamisel!
 

KOGUMISVÕISTLUS ON LÕPPENUD! Emakeelepäeval, 14. märtsil,  kuulutati Eesti Kirjandusmuuseumis pidulikult välja elulugude kogumise aktsioon, mis on suunatud  noortele.

Eesti Kirjandusmuuseum kutsub kõiki 9.–12. klassi õpilasi võtma osa noorte elulugude võistlusest „Noor Eesti: minu elu lugu“.

Käesoleval aastal möödub 120 aastat rühmituse Noor-Eesti sünnist. Noor-Eesti tekkis kitsamas sõpruskonnas, kuid kasvas noorteliikumiseks, mis muutis kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Kaasaja Eesti noortele mõeldes kuulutame välja eluloovõistluse „Noor Eesti: minu elu lugu“. Millele mõtleb noor Eesti praegu? Millisena kujutab noor Eesti ette oma tulevikku?

Iga elu on ainulaadne ja erakordne. Samuti on iga elu lugu – elulugu –, mille kaudu saab mõtestada ja jagada oma ideid, tundeid ning kogemusi, luues tulevastele põlvedele pildi tänapäeva noorte muredest ja rõõmudest. Milline on olnud sinu senine teekond, kuidas näed oma tulevikku ja millest unistad? Me tahame kuulda sinu lugu!

Oma eluloo kirjutamisel võid lähtuda nii igapäevaelu detailidest, oma väärtushinnangutest kui ka laiematest ühiskondlikest teemadest. Kirjutis võib olla isiklik ja loominguline – räägi nii, nagu sina oma elu näed. Võid kasutada varjunime. Soovi korral võid lisada oma loole fotosid, illustratsioone või muid elemente, mis aitavad lugu elavamaks muuta. 

Siinsetest küsimustest võid, aga ei pea elulugu kirjutades lähtuma:

Milline on sinu pere lugu? Kas oled elanud maal või linnas? Kuidas on sinu vanemad, vanavanemad ja kodu mõjutanud sinu igapäevaelu ja väärtusi? Millised on olnud perekondlikud traditsioonid ja koostegemised? 

Missugune on olnud sinu koolielu? 

Kuidas oled veetnud oma vaba aega ja milliste hobidega tegelenud?

Millist rolli on sinu elus mänginud sõbrad?

Millised on olnud sinu elu meeldejäävad hetked või sündmused?

Missugusena kujutad ette oma tulevikku? Millest unistad, milliseid muutusi soovid näha ühiskonnas ja maailmas?

Kõik võistluse käigus meieni jõudnud elulood säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis. Parimate elulugude autoreid ootavad auhinnad ning oktoobrikuus toimuv tänuüritus.

Ootame su vabalt valitud pikkusega elulugu hiljemalt 15. septembriks 2025. a. e-aadressil nooreesti@kirmus.ee või kirjalikult märgusõnaga „Nooreesti“ aadressil Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, 51003 Tartu.

Nõusolekuvormi leiab siit >>>

Uuri lähemalt ka siit:

30. jaanuaril, eesti kirjanduse päeval, kuulutati välja Eesti Raamatu Aasta.

Käesoleval aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. 

Selle tähtpäevaga seoses kuulutab Ühendus Eesti Elulood koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiiviga välja kogumisvõistluse „Raamatud minu elus“. 

Kogumisvõistlusele on oodatud  eri põlvkondade  kaastööd raamatute ja lugemise tähtsuse kohta tänapäeva maailmas, mis on muutunud aina tehnoloogiakesksemaks ja kus kujutlusele on jäämas üha vähem ruumi. 

Küsime, miks raamatuid loetakse? Mis keeles loevad eri põlvkondade esindajad? Kas eelistatud on paberraamatud või e-raamatud? Kuidas mõjutab lugemisharjumuste kujunemist kooli kohustuslik kirjandus? Milline roll on raamatute valikul raamatusoovitustel ja arvustustel? 

Oma mõtete kirjapanekul võib, kuid ei pea lähtuma järgmistest küsimustest:

1. Kuidas Sa lugema õppisid?
2. Kas Sulle loeti lapsepõlves raamatuid ette? Kas oled ise kellelegi raamatuid ette lugenud/loed neid praegu ette? 
3. Kas mäletad, millise raamatu sa ise esimesena läbi lugesid?
4. Kas Sul oli /on lugemiseks mõni eriline koht (nt voodi, rõdu, aed, kohvik, rong, buss vms)?
5. Kuidas suhtusid koolipõlves kohustuslikku kirjandusse? Kas see mõjutas Su hilisemaid lugemisharjumusi ja suhtumist lugemisse? 
6. Kas Sa pigem ostad raamatuid, laenutad neid raamatukogust või laenad sõpradelt ja tuttavatelt?
7. Kas osaled lugemisringides- või -klubides? Kui, siis miks?
8. Kas jutustad loetud raamatuid ümber? Kui, siis kellele?
9. Kas eelistad lugeda eesti- või võõrkeelseid raamatuid?
10. Kas eelistad lugeda paberraamatuid või e-raamatuid?
11. Kas on mõni kindel žanr, mida eelistad?
12. Kas oled pidanud lugemispäevikut? 
13. Milline raamat on Sind kõige rohkem mõjutanud?
14. Kas on raamatuid, mida oled korduvalt lugenud?
15. Kas loed raamatusoovitusi ja arvustusi? Kui, siis kas need mõjutavad Sinu raamatuvalikuid?
16. Millised on need kolm raamatut, mida Sinu arvates iga inimene peaks lugema?
17. Milline on lugemise ja raamatute tähendus Sinu jaoks?

Kaastöid ootame kuni 31. detsembrini 2025. a aadressile:
elulood@kirmus.ee või Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi aadressile Vanemuise 42, 51003 Tartu. 

Kirjale palume lisada märksõna „Raamatud“. 

Parimate kaastööde autoritele on auhinnad. 

Kontakt ja info: 
Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee

29. veebruaril toimunud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval kuulutas president Alar Karis välja kogumisvõistluse "Vanavanema hääl", mis toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ning Tartu 2024 laulu- ja tantsupeo koostöös.
Mida küsiksime oma vanavanematelt? Mida tahab teada 5-aastane ja mida 35-aastane? Kiiresti muutuvas maailmas on oluline, et tunneksime huvi ja õpiksime märkama, kust pärinevad meie juured.

Uuri kogumisvõistluse kohta lähemalt siit >>>

Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Ornitoloogiaühingu 2024. aasta kogumisvõistlus kogub lugusid ja pärimust aasta linnu käo kohta. Kaastöö võib kirjutada vabas vormis või vastata küsimustele.

Tutvu küsitluskavaga lähemalt siin >>>

Ootame kaastöid kuni  3. novembrini.

Aasta lõpuni ootame kaastöid kogumisvõistlusele "Kunsti puudutus"

Kogume mälestusi kunstist inimeste igapäevaelus. Keskendume eeskätt kujutavale kunstile (maalid, joonistused, skulptuurid, illustratsioonid, fotokunst, tänavakunst, installatsioonid, kehamaalingud jne) - nii professionaalsele kui asjaarmastajate loomingule.

Soovi korral võib kirjutades käsitleda kunsti ka laiemas tähenduses.

Tutvu küsitluskavaga lähemalt siin >>>

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on meedia järjepidevalt kajastanud Ukrainas toimuvaid sündmusi, aga ka Ukraina põgenike elu-olu Eestis.

Palju vähem tähelepanu on pööratud sellele, kuidas on sõda mõjutanud eestlasi ja milline roll on olnud eestlastel selles sõjas. Küsida tuleb ka seda, kas ja kuidas on see sõda mõjutanud eestlasi ja eesti kogukondi võõrsil.

Pole kahtlust, et Ukraina sõda on elustanud paljude eestlaste isiklikke ja perekondlikke mälestusi Teisest maailmasõjast, sõjaga seotud hirme ning kodumaalt lahkumise traagilist kogemust.

Ühenduse Eesti Elulood ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi  kogumisvõistlusega „Lood sõjast“ soovime koguda Ukraina sõjaga seotud lugusid eri põlvkondadesse kuuluvatelt inimestelt. Kogumisvõistluse partner on Väliseesti Muuseum. Oma lugu kirja pannes võib lähtuda järgmistest küsimustest:

1.    Mida mäletate sõja algusest? 
2.    Kuidas teadmine sõja puhkemisest mõjutas Teie igapäevast elu?
3.    Kas Teie peres räägitakse sõjast? Kui, siis millised teemad on seoses sõjaga kõne all olnud?
4.    Kas Teil või mõnel Teie pere liikmel on isiklik kokkupuude sõjaga Ukrainas? Kui, siis milline?
5.    Kas olete kokku puutunud Ukraina pagulastega? Kui, siis kuidas?
6.    Milliseid emotsioone on sõda Ukrainas Teis tekitanud? Kas need on aja jooksul muutunud?
7.    Kas ja kui, siis kuidas mõjutab sõda Teie igapäevast elu praegu?

Lugu võib olla kirjutatud nii eesti, vene kui ka inglise keeles. 

Oma lugu palume saata aadressile:

elulood@kirmus.ee või piret.noorhani@vemu.ca

Info: Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.ee