Veljo Tormis (1930–2017)
Sõttaminek (1973)
Regilaulu helisalvestus ja noodistus
ERA, Fon. 365 b. Kanepi khk, Erastvere v. – Herbert Tampere. Laulab Emilie Leiss, 56 a. (1933).
ERA III 7, 64 (46). Herbert Tampere fonograafisalvestuse noodistus (1933). Allikas: ERA, Fon. 365 b.
Koorilaul "Sõttaminek" lähtub regilaulust "Venna sõjalugu". See laulutüüp oli Eestis paljude variantidena laialt levinud. Võrumaa laulik Emilie Leiss on "Venna sõjaloo" laulnud 1933. aastal noorele, 23-aastasele rahvalaulude kogujale Herbert Tamperele, kes helisalvestas fonograafiga. Hiljem on Tampere laulu salvestuselt noodistanud. Fonograaf jäädvustas heli vaharullidele, mistõttu salvestused olid lühikesed ja nende kvaliteet halvenes kuulamistega kiiresti vaha pehmuse tõttu.
1933. aastal kirjutatud vaharullil on laulust "Venna sõjalugu" seitse halvasti kuuldavat värssi. Veljo Tormis valis oma koorilaulu jaoks teksti teiselt Võrumaa laulikult, Els Koemetsalt.
Regilaul käsikirjas
EÜS VII 1304/6 (100). Karula khk, Vana-Antsla v, Peetri t. – Mihkel Pehka ja Rudolf Tamm < Els Koemets, 46 a (1910).
"Venna sõjaloo" ühe võrokeelse variandi on Els Koemetsalt Karula kihelkonnast üles kirjutanud Eesti Üliõpilaste Seltsi kogumistöö raames Mihkel Pehka ja Rudolf Tamm. 24-aastased noormehed töötasid paaris, nagu see rahvalaulude kogumisel oli :mõistlik: muusikuoskustega Pehka kirjutas üles viise ning Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilane Tamm laulusõnu.
Võrreldes rahvalaulutekstiga, on koorilaulus mõningad värsid vahele jäetud, näiteks algusosast teine "kuuekesi kurvetside" ja neljas värss "kas vanal vai noorel". Samuti on sõnade keelt kohendatud.
Samalt lauljalt, Els Koemetsalt, on koos "Venna sõjaloo" sõnadega üles kirjutatud ka viis, kuid seda Tormis ei ole kasutanud. Viisikäik meenutab laulu "Meie elu" ("Kui mina alles noor veel olin") meloodiat. Suulises pärimuses varieerusid nii viisid kui tekstid ja eri laulud mõjutasid üksteist. Enne koorilaulu "Meie elu" tuntuks saamist oli sellele omane viis rahvasuus rohkem levinud muude sõnadega, eriti vaimuliku lauluga "Joonatan, minu veli". (Vt ka Mart Saar "Meie elu" tutvustust.)
EÜS VII 897 (27/61). Karula khk, Vana-Antsla v, Peetri t. – Mihkel Pehka ja Rudolf Tamm < Els Koemets, 46 a. (1910).
Veljo Tormise kooritöötlus
[---]
Rahvaviiside koguja ja uurija Herbert Tampere (1909—1975)
oli üks silmapaistvamaid etnomusikolooge ja Eesti rahvaviiside teadusliku uurimise rajaja. Ta õppis 1927–1933 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ja töötas Eesti Rahvaluule Arhiivis, mis pärast 2. Maailmasõda korraldati ümber Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonnaks. Samuti õpetas ta rahvamuusikat Tallinna Konservatooriumis ja muusikakoolis. Ta on jätnud meile hindamatu teadmiste pärandi hiiglasliku hulga kogutud rahvalaulude ja muude folkloorižanride, aga samuti rahvamuusika väljaannete ja uurimuste kujul. Tema koostatud üks mõjukamaid väljaandeid on 5-köiteline "Eesti rahvalaule viisidega" (1956–1965), mis on sõna otsese mõttes muutnud kogu järgnevat Eesti muusikaelu.
Rahvaviiside koguja Mihkel Pehka (1886—~1953)
oli pärit Tartumaalt Nõo kihelkonnast ja, muuseas, Nõo koorijuhi Karl Pehka vend. Ta oli õppinud Riia muusikakoolis ning töötas hiljem Otepääl köstri, muusikaõpetaja ja orelimängijana Mihkel Pehka arreteeriti 1944 ja anti tribunali alla 1945, kus talle mõisteti karistuseks 10 pluss 5 aastat vangilaagris. Sealt ta enam ei naasnud.
Rahvalaulutekstide koguja Rudolf Tamm (1886—1946)
oli pärit Võrumaalt ning pärast ülikooli lõpetamist asus ta seal tööle ja sai esimeseks eesti soost õppejõuks füsioloogia õppetoolis. Ta töötas ka arstina ja tervishoiuõpetajana eri asutustes ja koolides, ning võttis arstina osa nii I Maailmasõjast kui Eesti Vabadussõjast.
