Uudised

Juulikuus esitleti kaht EKM Teaduskirjastuse väljaannet, mis seotud Eesti eri paikadega. 

2. juulil esitleti Jegard Kõmmuse kogumikku "Hiiumaa meremees jutustab II" Hiiumaa kirjandusfestivali raames Kärdla sadamas. Raamatu on koostanud ja  toimetanud Helen Kõmmus, kujundanud Pille Niin. Esitlusel sai kuulda autori tõetruusid ja seikluslikke mere-, kodu- ja eluloolisi lugusid aastatest 1939–1959 ning üheskoos laulda igihaljaid meremeeste laule.

9. juulil toimus Järva-Peetri kirikus väljaande “Vana Kannel XIV. Peetri regilaulud” esitlus. Väljaanne sisaldab kõiki Peetri kihelkonna regilaulutekste ja -viise, samuti ülevaateid Peetri rikkalikust laulupärandist, ajaloost ja keelest. Raamat valmis 2021. aasta lõpuks, selle koostasid Ottilie Kõiva ja Janika Oras. Esitlusel tutvustas väljaande saamislugu ja sisu Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Janika Oras. Peetri kihelkonna ajaloost andis ülevaate Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi esimees Andres Kruusmaa. Peetri kihelkonnast kogutud laulupärandit esitas folkloorirühm Rakuke. 

"Vana kannel" on eesti suulise  allikapublikatsioonide seeria "Monumenta Estoniae Antiquae" ("Eesti muistsed mälestised") esimene osa alapealkirjaga "Estonum Carmina Popularia" ("Eesti rahvalaulud") – eesti regilaulude kogu kihelkondade kaupa. Esimene väljaanne (Põlva kihelkonna regilaulud) ilmus 1886 Jakob Hurda toimetamisel.

• Fotol rahvalaulik Pauliine Arme (snd. 1863) Peetri khk., Kareda v., Esna k. oma lapselapsega. «Mina lauliku soosta,/keelepeksija peresta –/ laulik oli minu isani,/ laulik oli minu emani,/ laulik mu väike vennanaene,/ laulik oli lapsekiigutaja,/ laulik mu’st enesestki saabki» laulis 1911. aastal Pauline Arme, kes oli «üle küla laulja, iga töö juures laulis, kedras ja laulis, lõpuni oli tema ea ääl.» Foto: Richard Viidalepp 1942. ERA Foto 1932.