Arhiivraamatukogu 1996. aastal

Väljaanded

ARHIIVRAAMATUKOGU 1996. AASTAL
Mihkel Volt

 

1996. aastal osaleti Endel Annuse (Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu) juhatusel valmiva bibliograafia "Eestikeelne raamat 1525-1850" koostamisel. AR-i vanemtoimetaja Ülvi Kalpus koostas ja täiendas selle väljaande jaoks kirjeid neist aastail 1700-1850 ilmunud eestikeelsetest raamatutest, mille eksemplare säilitatakse Eesti Ajalooarhiivis ja Tartu Ülikooli Raamatukogus.

Arhiivraamatukogu fondid komplekteeriti 1996. aastal ilmunud trükistega; inventeeriti 1996. aastal üllitatud trükiste juurdekasv. Trükiseid on arhiivraamatukogule annetanud kirjastus Ilmamaa, Rootsi Eesti Esindus (Stokholm), Ühinenud Rahvaste Arenguprogramm, Uppsala Ülikooli soome-ugri instituut (Raimo Raag), Sidney Eesti Muinsuskaitse Selts (Valdemar Vilder), Tartu Instituut (Endel Aruja; Toronto), Åbo Akademi (Turu), Dietrich A. Loeber (Hamburg), Forseliuse Selts, Johannes Aaviku Selts, Peeter Olesk, Elmar Pettai (Stokholm), Põhjamaade Folklooriinstituut, Tõnu Karma (Riia), Eduard Vääri, Aino Kabe, Vaike Hang, Vello Salo, Eesti Ajalooarhiiv, EV Londoni suursaatkond, EV Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Peter Kyhn (Kopenhaagen), Triinu Kartus (Tasmaania, Austraalia) Soome Instituut, Soome Kirjanduse Selts (Helsingi), Virke-lehti toimetus (Helsingi), Virittäjä toimetus (Helsingi), Helsingi Ülikooli Raamatukogu, World Literature Today toimetus (Norman, Oklahoma), Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Teataja toimetus (Stokholm), Hamburgi Ülikooli soome-ugri seminar (Cornelius Hasselblatt), Endla Vaher, Rein Saukas, Abel Nagelmaa, Krista Aru, Sirje Olesk, Rutt Hinrikus, Piret Noorhani, Tiina Saluvere, Heili Kangust, Dea Kruuse ja Ave Pill.

Toimus 1996. a trükiste juurdekasvu inventeerimine. AR-i raamatufonde komplekteerisid ja inventeerisid vanemraamatukoguhoidjad Lilian Lukka ja Kristin Liba, ajakirjandusfonde komplekteeris ja inventeeris vanemraamatukoguhoidja Ave Pill.

Lõpetati 1995. aastal laekunud trükiste juurdekasvu töötlemine. Uuema eesti raamatu juurdekasvu töötles vanemraamatukoguhoidja Heili Kangust, baltica raamatu juurdekasvu töötlesid vanemtoimetaja Liina Enok ja vanemraamatukoguhoidja Imbi Pelkonen. Liina Enok viis lõpule Nõukogude Liidus aastatel 1972-1991 üllitatud Balticat sisaldavate raamatute juurdekasvu kataloogimise.

Jätkati reservfondis leiduvate trükiste võrdlemist põhikogu nimestike ja trükistega ning reservfondist põhikogusse võetavate trükiste töötlemist. Kontrolliti vanema eesti ja baltica trükiste köidete seisundit ja restaureerimisvajadusi ning restruktureeriti arhiivraamatukogu katalooge. Neid ülesandeid täitsid vanemraamatukoguhoidja Dea Kruuse, vanemraamatukoguhoidja Imbi Pelkonen ja arhiivraamatukogu juhataja asetäitja Heino Räim. Uurijaid teenindasid ja konsultatsioone andsid kõik arhiivraamatukogu töötajad. Korrastati arhiivraamatukogu mikrofilmikogu.

Arhiivraamatukogu fondide ümberpaigutamist organiseeris Heino Räim. Selles mahukas töölõigus osalesid peale arhiivraamatukogu töötajaskonna ka Eesti Kultuuriloolise Arhiivi, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Keele Instituudi töötajad.

Arhiivraamatukogu korraldas aprillis vanema eestikeelse vaimuliku raamatu (1632-1733) näituse ja osales Eesti Kirjanike Kooperatiivi näituse ettevalmistamisel, tehti õppeekskursioone.

Heino Räim esines ettekandega 27. aprillil Kambjas toimunud Vastsele Testamendile pühendatud Forseliuse Seltsi konverentsil, Mihkel Volt võttis osa põhja- ja baltimaade meediauurijate ühisseminarist Käärikul 1.-4. augustini ning esines teemal "Poliitilise diskursi muutumisest rootsieesti pressis" ja ettekandega 21. oktoobril Balti raamatukogutöötajate V kongressil Eesti Rahvusraamatukogus Tallinnas.

25. oktoobril korraldati Oskar Kallase päev (XVI Eesti raamatuteaduse konverents). Eesti raamatuteaduse konverentsi uuenenud nimekuju on neil üritustel käsitlemist leidvate teemade ringi avardamise väljenduseks: konverentsi raamatuteadusekesksele joonele truuks jäädes soovime siia kaasata ka ettekandeid raamatuteadusega seotud distsipliinide esindajailt, interdistsiplinaarseid käsitlusi. Tänavusel Oskar Kallase päeval oli kaks temaatilist rõhuasetust: (1) eesti trükise kirjeldamine ja raamatukogudega seonduv Eestis aastail 1918-1940 ning eesti trükise uurimine välismaal pärast Eesti langemist N. Liidu okupatsioonisfääri ja (2) Eesti territooriumil toiminud tsensuur 18. sajandist 1990. aastani. Ettekannetega esinesid Karin Lippus ('Oskar Kallas ja Eesti raamatukogud tema diplomaatilise tegevuse perioodil'), Mare Lott ('Eesti raamatu ajaloo uurimisest välismaal sõjajärgsetel aastatel'), Marje Aasmets ja Mari Kalvik ('Bibliograafiategevusest Eesti Vabariigis aastail 1918-1940'), Tiiu Reimo ('Tsensuurist Eestis 18. sajandil'), Peeter Maimik ('Eesti ajakirjandus ja nõukogude okupatsiooniaastate tsensuur'), Rein Ruutsoo ('Riigisotsialistlik "repressiivse avalikkuse" (glasnosti) projekt ja tsensuur'), Piret Lotman ('Ilukirjanduse üllitamine Eestis II maailmasõja ajal'), Maarja Lõhmus ('Kirjanduse tsenseerimise viise Eesti NSV meedias') ning Kaljo-Olev Veskimägi ('EKP tsensorina - lisandusi seniavaldatule').