Arhiivraamatukogu 1998. aastal

Väljaanded

Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1998
Paar sammukest XV

Arhiivraamatukogu 1998. aastal

Mihkel Volt

1. Kogumistöö

Arhiivraamatukogu komplekteeriti 1998. aastal ilmunud trükistega, inventeeriti 1998. üllitatud trükiste juurdekasv. Käesoleva aasta 2. jaanuarist 1. novembrini lisandus AR-i kogudesse 8982 raamatut ja 1678 aastakäiku perioodikat (197 nimetust ajakirju ning 359 nimetust ajalehti, sh eestikeelseid lehti 314 nimetust). AR-i raamatufonde komplekteeris Kristin Liba, ajakirjandusfonde komplekteeris ja inventeeris Ave Pill.

Veebruaris ja oktoobris anti AR-le üle kõik prof. Paul Ariste memoriaalkogusse kuuluvad publikatsioonid. Sel aastal on AR-le trükiseid annetanud Adelaide Eesti Selts, Mikk Aidnik, Albertus-Magnus-Kolleg/ Institutum Balticum, Paul Ariste perekond, Mart Arold, Endel Aruja, Avatud Eesti Fond, Oy Edita Ab, EELK Tartu Maarja kogudus, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Arhiiv Ühendriikides, Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Instituut Soomes, Eesti Põllumajandusülikool, Eesti Päevaleht (Stockholm), Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Jaan Eilart, Elias Lönnroti Selts, Helmut Elstrok, Evelin Eomois, EV Haridusministeerium, EV Kultuuriministeerium, EV Välisministeerium, Folklore Fellows Communications, Kalle Gaston, Paul Helistvee, Helsingi Ülikooli Raamatukogu, Sergei Issakov, Astrid Ivask, Jaanus Jaama, Ilo Jaik-Rydberg, Eedo Jõesaar, Keel ja Kirjandus, Tanni Kents, Sirje Kiin, Jaan Kiivit, kirjastus Olion, kirjastus Otava, kirjastus Pohjoinen, kirjastus Taifuuni, Ülle Kahusk, Karl Ristikivi Muuseum, Sulev Kasvandik, Helja Kirber, Aino Kohaloo-Kabe, Jan Kramp, Anu Kree, Reet Krusten, Jaan Kuht, Jüri Kuum, Endel Kuusik, Viktor Kõressaar, Heino Kään, Tiia Köss, Peter Kyhn, Kalju Lepik, Eduard Leppik, Uno Liivaku, Dieter A. Loeber, Liina Lukas, Vello Lään, Maarja Lõhmus, Jaan Malin, Viktor Masing, Aili-Mai Maurus, Meie Kodu (Sydney), Mati Milius, Valdo Mäekase, Arvo Mägi, Ilmar Mägraken, Müncheni Ülikooli fennougristika instituut, Müncheni Ülikooli saksa ja võrdleva etnograafia instituut, Abel Nagelmaa, Ellen Niit ja Jaan Kross, Hannes Oja, Peeter Olesk, Valli Olli, Vello Paatsi, Erast Parmasto, Juhan Peegel, Sirje Peerna, Kajar Pruul, Raimo Pullat, Kaljo Põhjakas, Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo, Raimo Raag, August Raja, Toivo Raun, Rootsi Murde- ja Rahvapärimuse Arhiiv Uppsalas, Rootsi Rahvusraamatukogu, Pentti Raittila, Hando Runnel, Ingrid Rüütel, Hans Salm, Vello Salo, Ingrid Sarv, Uno Schultz, Sihtasutus Fenno-Ugria, Soome Emakeeleõpetajate Liit, Soome Instituut, Soome Kirjanduse Selts, Soome Teaduskirjanduse Vahetuskeskus, Taive Särg, Taani Kultuuri Instituut, Ilmar Talve, Kalju Tammaru, Tartu Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, Tartu Ülikooli teabetalitus, Teataja (Stockholm), Vaike Tiik, Õnne Tuulde, Malle Uibopuu, Uppsala Ülikooli soome-ugri instituut, USA Kongressi Raamatukogu, Ustav Lidové Kultury, Lembit Valter, Valdemar A. Vilder, Virittäjä, Virke-lehti, World Literature Today, Åbo Akademi.

AR-le annetati sel aastal Richard Antiku raamatukogu ja Edzard Schaperi teoste kollektsioon. Vastavalt Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu omaaegse juhataja Richard Antiku (1901-1998) soovile säilitatakse trükiseid siin memoriaalkoguna.

Saksa kirjanik Edzard Schaper (1908-1984), kes sündis Poolas, oli Soome kodakondne ja Ðveitsi linna Brigi aukodanik, nimetas end keskidaeurooplaseks ja pidas oma vaimseks koduks Eestit. Schaper kuulus Nõukogude okupatsiooni ajal keelatud autorite nimekirja, senini tema teoseid Eestis ei olnudki. Sellest tõigast tulenevalt oli Tartu Ülikooli saksa filoloogia õppetooli juures moodustatud uurimisprojekti üheks ülesandeks luua Schaperi arhiiv. Alates käesoleva aasta maikuust säilitatakse selle arhiivi trükitud materjale AR-s.

Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu Baltica kollektsioon täienes sel aastal ka Peter Ernst Wilde väljaande "Liefländische Abhandlungen von der Arzeneywissenschaft" teise, parandatud trükiga, mis üllitati 1782. aastal Põltsamaal. P. E. Wilde (1732-1785) väljaande "Liefländische Abhandlungen von der Arzeneywissenschaft" esitrükk ilmus 1766. aastal, mis oli järjeks tema poolt Miitavis (Jelgavas) välja antud arstiteaduslikule ajakirjale "Der Landarzt" (1765-66). Eesti kultuurilukku on P. E. Wilde läinud esimese talurahvale määratud ajakirjaga "Lühhike öppetus..." (1766-67) ja teosega "Arsti Ramat" (1771). Need populaarteaduslikud väljaanded, mille maakeelde tõlkijaks oli August Wilhelm Hupel, tähistavad ratsionalistlik-rahvavalgustusliku suuna algust eesti kirjasõnas. Seetõttu on Eesti Kultuurkapitali toel ostetud "Liefländische Abhandlungen von der Arzeneywissenschaft" väärtuslikuks allikaks, mis võimaldab uurida "Lühikeses õpetuses" ja "Arstiraamatus" esitatut. Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogul ei olnud varem selle haruldase väljaande teist (ega ka esimest) trükki.

2. Korraldustöö

1997. aastal laekunud uuema eesti raamatu juurdekasvu töötlemise teostas Heili Kangust. Baltica raamatute juurdekasvu kataloogimise ning kohaviidastamisega olid ametis Dea Kruuse, Imbi Pelkonen ja Olga Sudajeva. Ave Pill kontrollis eesti ajakirjanduse leidumist AR-s (koostöö Eesti Akadeemilise Raamatukoguga) ja ajalehtede mikrofilmimiseks vajalikke bibliograafilisi andmeid. Ülvi Kalpus, Ave Pill, Heili Kangust, Dea Kruuse, Imbi Pelkonen ja Heino Räim olid ametis reservkogus leiduvate trükiste kontrollimisega. Kaminasaalis teostatud ennistustöödest johtuvalt toimus maikuus ulatuslik fondide restruktureerimine: senini selles ruumis paiknenud Baltica ajakirjanduse kogu ja Õpetatud Eesti Seltsi kogus sisalduv perioodika paigutati uue maja esimesele korrusele ning vana maja teisele korrusele.

Arhiivraamatukogu jätkas ennistamist ja köitmist vajava vanema eesti ja Baltica trükisõna väljaselgitamist. Seda tööd tegid Heino Räim ja Imbi Pelkonen. Sel aastal osutus võimalikuks renoveerida Heinrich Stahli Anführung zu der Estnischen Sprach … (1637), Heinrich Gösekeni Manuductio ad Linguam Oesthonicam … (1660), Johann Hornungi Grammatica Esthonica … (1693), 4-leheküljeline rootsi- ja eestikeelne üllitis PLAKKAT ja Käsk, mis sello üllekohto ja risumisse pärrast laewade kallal on antud, mis hukka on läinud ehk ranna peale aetud. Antud Tockholmi linnas 6mal Joulo ku päwal 1697, Peter Ernst Wilde ajakiri Lühhike Öppetus … (1766-1767), Friedrich Gustav Arveliuse Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat (1782), Carl Robert Jakobsoni Kooli lugemise raamat I (1. trükk, 1867), August Wilhelm Hupeli Ehstnische Sprachlehre für die beiden Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche (1806), samuti Petri Criniti Librorum De Honesta Disciplina (1543), H. Stahli Leyen Spiegel / Darinnen kürzlich gezeiget wird / wie ein einfaltiger Christ. Die Fest-un Sontägliche Evangelia in reiner Lehr und heiligem Leben ihm zu nutze machen kan / … (1641), teine eksemplar H. Gösekeni teosest Manuductio ad Linguam Oesthonicam … (1660), C. Kelchi Liefländische Historia, Oder Kurze Beschreibung der Denkwürdigsten Kriegs- und Friedens-Geschichte Esth- Lief- und Lettlandes … (1695), F. D. Lenzi Vaterländische Predigten über alle Sonn- und Festtags-Evangelien durchs ganze Jahr … (I osa, 1786), F. D. Lenzi Aija-Kalender kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha. Letti keelest maa keele ümbre kirjotetu (1796), J. C. Petri Ehstland und die Ehsten, oder historisch-geographisch-statistisches Gemälde von Ehstland … (1802), 16-leheküljeline üllitis Modifikationen der Allerhöchst ertheilten Statuten der Lehranstalten, welche den Universitäten untergeordnet sind, für die Gymnasien, welche unter der Direction der Kaiserlichen Universität zu Dorpat stehen (1806), A. W. Hupeli Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche (1818. a väljaanne), O. von Kotzebue Reise um die Welt, in den Jahren 1823, 24, 25 und 26 … (I osa, 1830) ja J. L. E. Punscheli Evangelisches Choralbuch zunächst in Bezug auf die deutschen, lettischen und estnischen Gesangbücher der russischen Ostsee-Provinzen … (5. trükk, 1857).

3. Publikatsioonid, esinemised

M. Volt koostas ja toimetas 1998. aastal publikatsiooni "Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 1997" (keeletoimetaja Heino Räim, tõlked Dea Kruuse). Artiklite ja ülevaadete kirjutamisega nägid vaeva pea pool arhiivraamatukogu töötajaskonnast. Kogumikus on esindatud kuus AR-i töötajate kirjutist ja/või AR-i tegevust käsitlevat, sellega seonduvat artiklit: Heili Kangusti "Erihoid Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus 1940.-1950. aastatel", Merike Kiipuse (ARBO) "Retrospektiivse analüütilise rahvusbibliograafia olukorrast ja perspektiivist Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus", Helje Laasi (ARBO) "Konverents "Eesti trükis" 29. oktoobril 1997. aastal", Piret Noorhani (EKLA), "Kohtumised Richard Antikuga", Imbi Pelkoneni "Balticast Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus" ja Heino Räime "Personaalkogud Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus".

AR-i vanemraamatukoguhoidja Heili Kangust esines 23. jaanuaril Tartu Ülikooli Raamatukogus toimunud Friedrich Puksoo päeval, mille põhiteemaks oli tänavu raamatukogu ja raamatukoguhoidja stalinismiaja Eestis, ettekandega "Erihoid Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus 1940.-1950. aastatel". H. Kangust käsitles raamatute erihoiule paigutamist, seda, kes ja kuidas seda tegid ning millised ümberkorraldused kaasnesid sellega raamatukogu töös. H. Kangust ja K. Liba võtsid osa ka Eesti raamatukoguhoidjate VII kongressist "Raamatud avatud ühiskonnas" (22.-23. oktoobril Tartu Ülikooli Raamatukogus).

25. oktoobril oli eesti rahvusraamatukogu kui idee algataja Oskar Kallase 130. sünniaastapäev. Selle tähtpäeva puhul korraldas Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu laupäeval, 24. oktoobril Oskar Kallase päeva, mis oli ühtlasi XVII eesti raamatuteaduse konverents (korraldaja M. Volt). Ettekannetega esinesid Mare Lott, Liivi Aarma, Aire Möldre, Peeter Olesk, Kadri Tamm, Veera Pino, Eero Medijainen ja Loone Ots.

4. Näitused, uurijad

27. augustist 10. septembrini 1998 oli Luua Kultuurimajas avatud raamatunäitus ""Kalevipoeg" eesti kultuuris" (koostajateks I. Pelkonen ja H. Räim). Kaheksas vitriinis ja kahel stendil oli näha eepose eri trükke, tõlkeid, näiteid eeposeainelistest kunsti- ja muusikateostest ning üldistavaid skeeme. Vooremaa Looduskeskuse tellimusel valminud näitusega juhiti tähelepanu ka Kalevipojaga seotud paikadele.
10. novembrist 30. detsembrini 1998 eksponeeriti Eesti Rahvusraamatukogus näitust "Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu algusaastad 1909-1940" (koostajateks I. Pelkonen, H. Räim, fotograaf Tõnu Tamm, M. Volt ja restauraator Sigrid Vooremäe). Nimetatud väljapanekut demonstreeriti ka Oskar Kallase päeval / XVII eesti raamatuteaduse konverentsil (24. oktoobril).

AR toetas raamatutega ka kõiki EKLA poolt korraldatud näitusi.

Uurijaid teenindasid ja konsultatsioone andsid kõik AR-i töötajad. Sel aastal on õppeekskursioone juhtinud Heino Räim ja Mihkel Volt.

Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu kuulub nende seitsme Eesti raamatukogu-arhiivi hulka, millised püüavad Osnabrücki Ülikooli uurijate eestvõttel välja selgitada 17. sajandi ja 18. sajandi alguse juhuluule leidumist Euroopa raamatukogudes ja arhiivides. Imbi Pelkonen on leidnud mag. Martin Klökeri töörühmale 40 juhuluuletust. Ladina-, kreeka- ja saksakeelsete juhuluuletuste kõrval on AR-s ka kaks eestikeelset luuletust Reiner Brocmannilt (1637; 1638) ja üks Joachim Salemanilt (1651).

Osaleti ELNET Konsortsiumi tegevuses (koordinaatoriks Heili Kangust). Tänavu täiendas enamik AR-i töötajaist end ELNET Konsortsiumi poolt korraldatud koolitusüritustel (INNOPAC'iga seonduv koolitus).