Eesti Kultuurilooline Arhiiv 2004. aastal

Väljaanded

Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2004
Paar sammukest XXI


EESTI KULTUURILOOLINE ARHIIV

Piret Noorhani

2004. aasta oli Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile pidulik ja tähtis - 6. aprillil möödus 75 aastat arhiivi asutamisest. Talv ja kevad möödusid kannustatuna just sellest tähtpäevast. Ettevõtmised kulmineerusid 30. aprillil, mil koos 95-aastaseks saava Arhiivraamatukoguga peeti suurejooneline ja samas kodune sünnipäevapidu, mis tõi kokku praegused ja endised töötajad, arhiivi sõbrad, toetajad ja külalised lähedalt ning kaugelt.

2004. aastal jätkati kahe teadusteema täitmist. Nii Sirje Oleski juhitavale teemale "Eesti kultuurilugu rahvuskirjanduse kujundajana" kui ka Virve Sarapiku teemale "Eesti kirjanduse topoloogia ja tekstuur" oli see teine aasta. Teadusteema "Eesti kultuurilugu rahvuskirjanduse kujundajana" põhitäitjateks olid lisaks teemajuhile S. Oleskile veel arhiivi juhataja Piret Noorhani, vanemteadurid Kristin Kuutma ja Vello Paatsi ning teadurid Eve Annuk, Rutt Hinrikus, Marin Laak (aprillist maini 0,5 koormusega) ja Kristi Metste (alates juulikuust toimetaja kohal). Teema täitjateks olid arhivaarid Vilve Asmer ja Leili Punga, toimetaja Tiina Saluvere, assistent Marju Mikkel (osalt Eesti Kultuurkapitali stipendiumi toel). Aasta ringi tegid lepingulisi töid assistent Joel Ilja ja fotograaf Alar Madisson, alates maist Maarja Hollo, juunist Liina Paales ning oktoobrist Jaan Malin. Teadusteema "Eesti kirjanduse topoloogia ja tekstuur" põhitäitjateks olid teema juht Virve Sarapik (0,5 koormusega), vanemteadur Maie Kalda (0,4), teadurid Kadri Tüür, Timo Maran ja Hasso Krull (0 koormusega, Eesti Kultuurkapitali stipendiaadina).

Seoses Tartu Ülikooli õppekavade muutumisega oli EKLA-s arhiivipraktika sooritanud üliõpilaste arv tunduvalt väiksem kui varasematel aastatel - 5 üliõpilast TÜ eesti kirjanduse ja keele erialalt, lisaks neile üks üliõpilane ajalooteaduskonnast ja üks Eesti Kunstiakadeemiast. Oleme ühel meelel kolleegidega eesti kirjanduse õppetoolist, et arhiivipraktika koos allikaõpetusega tuleks ülikooli õppekavasse sisse viia eraldi õppeainena. See aitaks luua veelgi sisukamat kontakti arhiivi ja õppetooli vahel, filoloogide praktilise ja teoreetilise koolituse vahel. Kas läbirääkimistest ka otsuste ja tegudeni jõutakse, näitavad lähiaastad. Osalised mõistavad teineteise vajadusi ja ühistöö võimalusi tunduvalt paremini kui aastal 1997, mil kirjandusüliõpilased EKLA-s regulaarselt arhiivipraktikat sooritama hakkasid. 


TEADUSTÖÖ. PUBLIKATSIOONID

Teadusteema "Eesti kultuurilugu rahvuskirjanduse kujundajana" jätkas eesti kirjanduse ja kultuuri ajaloo üksikküsimuste ja nende omavaheliste seoste uurimist. Juubeliaastal pöörati tähelepanu EKLA kui ühe olulisema Eesti mäluasutuse enese ajaloo uurimisele. Ilmus kogumik "Mnemosyne teenistuses. Kogumik Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 75. aastapäevaks" (koostaja P. Noorhani, toimetaja T. Saluvere), mis sisaldab artikleid arhiivist kui koguvast ja uurivast asutusest (S. Oleskilt, R. Hinrikuselt, P. Noorhanilt ja Peeter Oleskilt), mälestusi (Leenu Siimiskerilt, Ea Jansenilt, Ülo Tontsilt, Hilve Rebaselt, Oskar Kruusilt, Mall Hiiemäelt, Jaan Malinilt ja Janika Kronbergilt) ja kultuuriloolisi luulekilde Hando Runnelilt. Kogumikus on avaldatud EKLA kolleegiumi protokollid aastatest 1929-1940 (kommenteerinud P. Noorhani) ja EKLA käsikirjade ja fotokogu nimistud (koostanud L. Punga, V. Asmer), Arhiivraamatukogus asuvate personaalkogude nimistud (Heino Räim) ning EKLA väljaannete bibliograafia (Merike Kiipus).

Rida raamatuid peaks jõudma trükikotta aastavahetuse paiku ja uuel aastal. Veel tänavu on ilmumas venekeelne elulugude kogumik "Расскажи мне свою историю" (koostajad R. Hinrikus ja Volita Paklar). Valmimas on ka valik välis-eesti elulugusid "Rändlindude pesad" (koostaja Tiina Kirss, toimetaja M. Hollo). K. Kuutma valmistab oma ingliskeelse doktoritöö põhjal ette monograafiat "Pärimuskultuurist kultuurisümboliks. Saami etnograafia ja seto eepose loomislugu" (toimetaja T. Saluvere). Valmimas on uurimuste kogumik "Kultuurisild üle Soome lahe. Soome ja Eesti akadeemilised ja kultuurisuhted kahe sõja vahel" (koostaja S. Olesk). 2005 peaks ilmuma ka F. R. Faehlmanni teoste kolmas köide, mis sisaldab Faehlmanni eri raamatutena ilmunud tööd: ülevaate eesti pöördkondadest ja kaks meditsiinialast uurimust (koostaja K. Metste).

Teema täitjatelt ilmus aasta jooksul ühtekokku 22 artiklit välismaistes ja kodumaistes teadusväljaannetes ning 11 retsensiooni, ülevaadet jm. kirjutist. E. Annuk, M. Laak ja K. Metste jätkasid õpinguid TÜ doktorantuuris. Avati kaks uut Eesti Teadusfondi granti: "Eesti 20. sajandi alguse kirjandus Euroopa kultuuri mõjuväljas: Noor-Eesti ideoloogia ja esteetika kujunemine ning retseptsioon" (hoidja S. Olesk) ja "Folkloristika ja refleksiivne kultuurikriitika (20. sajandi esimene pool)" (hoidja K. Kuutma).

V. Sarapiku teema "Eesti kirjanduse topoloogia ja tekstuur. Intersemiootiline analüüs" keskendus teemakohastele alusuuringutele. Koostati aastaraamatut "Place and Location IV: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics" (V. Sarapik, K. Tüür). M. Kaldalt ilmus monograafiline artiklikogumik "Mis loom see on?". Valmis ajakirja "Kunstiteaduslikke Uurimusi" tekstuaalseid väljendusvahendeid analüüsiv erinumber (13/1, toimetaja V. Sarapik). Toimetamisel on artiklikogumik "Kohanevad tekstid" (V. Sarapik, M. Kalda, T. Saluvere) ning kogumik "Eesti looduskultuur" (T. Maran, K. Tüür). Teema põhitäitjad avaldasid ja esitasid avaldamiseks 15 teadusartiklit ajakirjades "Semiotica", "Sign System Studies", "Keel ja Kirjandus" jm. T. Maranil on valmimas doktoriväitekiri, K. Tüür jätkas õpinguid TÜ semiootika ja kulturoloogia eriala doktorantuuris. Alustati uurimistööd seoses ETF-i grandiga "Meediadeterminismi probleem ja kunstiteose ajalis-ruumilised suhted" (hoidja V. Sarapik). 


KONVERENTSID, ETTEKANDED

S. Oleski ja V. Sarapiku juhitavate teadusteemade ja TÜ eesti kirjanduse õppetooli koostöös toimus Kirjandusmuuseumis 23.-24. aprillil konverents "Kohanevad tekstid II", kus esinesid M. Laak ("Intertekstuaalsed kohanemised: "Kalevipoeg" ja nüüdistekstid"), K. Metste ("Klassiku kohandamine. Faehlmanni retseptsioon Liis Raua töödes aastatel 1934-1965") ja S. Olesk (""Siin me seisame, kuid me võime ka teisiti. Lutheri ajad on möödas". Kohanemine 1930. aastate eesti vaimuilmas"). Koos TÜ eesti kirjanduse õppetooliga peeti 21. oktoobril Ene Mihkelsoni 60. sünnipäeva tähistav konverents "Igaüks on hüüdja hääl. Ene Mihkelsoni looming" (korraldajateks S. Olesk ja A. Merilai), kus esines V. Sarapik ("Võõras mets. Ene Mihkelsoni proosast"). O. Kallase päeval 25. oktoobril kõneles V. Paatsi raamatust Põhja-Tartumaal 19. sajandi esimesel poolel. Kreutzwaldi päevadel 21. ja 22. detsembril, mis pühendati tänavu Eesti avalikkuses aktuaalsele teemale "Monumendid ja müüdid", esines P. Noorhani.

Samuti võeti osa teadusüritustest väljaspool Kirjandusmuuseumi. Rahvusvahelisel kollokviumil Umeå ülikoolis "Indigenous Author - Indigenous Authority" 11.-12. märtsil esines K. Kuutma ("Contested Autohorities in Collaborative Ethnography: Written Voices of Johan Turi and Emilie Demant Hatt"), kes oli ka korralduskomitee liige. 12.-13. veebruaril pidas ta kolm loengut Turu ülikoolis ja 6. märtsil loengu Södertörns University College'is Stockholmis. 4.-6. juunini esinesid 19. AABS-i konverentsil Torontos ettekannetega R. Hinrikus ("Structures and Situations of Estonian Literature During the German Occupation", "Saved by the Savior from the Savior"), P. Noorhani ("Portrait of the Estonian in Contemporary Estonian Literature") ja K. Kuutma ("Expressive Culture and Expressed Identities: Baltic Transformations from National to Alternative Representation"). K. Kuutma oli ka konverentsi programmikomitee liige ning sektsiooni "Aesthetics, Culture and Communication" korraldaja. 3.-4. juunil esinesid Eesti Goethe Seltsi, Tartu Ülikooli, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Kirjandusmuuseumi ühiskonverentsil "Kirjutavad naised Baltimaadel" S. Olesk ("Kirjutava naise võimalused 19. sajandil. Soome näide") ja E. Annuk ("Lilli Suburg kirjanduslugudes ja Aino Undla-Põldmäe käsitluses"). K. Kuutma esines 1.-2. oktoobril TÜ etnoloogia ja rahvaluule õppetoolide rahvusvahelisel konverentsil "Kultuurimuutus ja maailmavaade" ("The Making of Sami Ethnography: Contested Authorities and Negotiated Representations"). Eesti arhiividest välismaal ja nendega seonduvatest probleemidest rääkis TÜ välis-eesti uuringute keskuse korraldatud konverentsil "Suur põgenemine 1944" 22. septembril TÜ raamatukogus P. Noorhani.

V. Asmer esines Vanemuise Seltsis ettekandega fotograaf Reinhold Sachkerist. K. Metste kõneles F. R. Kreutzwaldist ja "Kalevipojast" 16. jaanuaril Herbert Masingu koolis, 10. veebruaril Valgamaa kutseõppekeskuses ja 12. märtsil Mõisaküla keskkoolis Viljandimaa koolide emakeelepäeval. M. Laak tutvustas näitust "Etnofuturistlik "Kalevipoeg"" selle avamisüritusel 16. märtsil TÜ Raamatukogus. Kokkuvõtte õpilaste ajalooalastest uurimistöödest 2004. aastal tegi 15. mail Eesti Haridusministeeriumis P. Noorhani. K. Kuutma esines 25. septembril seminaril "Kultuurielust Eestis 1940. aastatel" Eesti Muusikaakadeemias ja 30. septembril Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli ühisseminaril "Arhiveeritud kirjavahetus ja folkloristika historiograafia". R. Hinrikus rääkis elulugude kogumisest 13. juunil Vancouveris Eesti Kultuuri Ühingus, 9.-10. septembril Krimmis peetud konverentsil "Eestlased Krimmis 19.-20. sajandil" ja 18. septembril Helsingis Soome-Eesti seltside teemapäeval. V. Paatsi kõneles Eesti Piibli päeval Tallinnas 13. novembril piibliseltsist Tartu- ja Võrumaal 19. sajandi esimesel poolel. S. Oleski teema täitjad pidasid aasta jooksul ühtekokku 31 ettekannet; neist 11 kohalikel ja 6 rahvusvahelistel teaduskonverentsidel.

V. Sarapiku töörühm pidas aasta jooksul regulaarseid töörühma seminare ja korraldas koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja TÜ semiootika osakonnaga 23.-26. septembril rahvusvahelise keskkonnasemiootika ja -esteetika konverentsi "Culture, Nature, Semiotics: Locations IV", kus esinesid K. Tüür ("Time, Enviroment and Human Experience: The Island of Vilsandi in Nature Writings"), T. Maran ("Where Do Your Borders Lie? An Ethical Approach to Ecosemiotics"), V. Sarapik ("Location and Lie"). Ühtekokku peeti 6 ettekannet rahvusvahelistel ja 8 kodumaistel teaduskonverentsidel. 11. märtsil Münsteris rahvusvahelisel konverentsil "Literature, Culture, Environment: Positioning Ecocriticism" esinesid K. Tüür ("Nature Writing: features and Functions") ja T. Maran "Where Do Your Borders Lie? From Semiotics to the Ethics of Nature"). K. Tüür esines 11. jaanuaril Vilsandi Rahvuspargi seminaril "Artur Toom 120. Tema pärand kaasaega" ("Alma Toom, looduskirjanik Vilsandilt"), 20. veebruaril Essu mõisas peetud Eesti keskkonnateaduste erialade üliõpilaste talvekoolis TalveAkadeemia ("Aiad ja jõed. Linnaloodusest Tõnu Õnnepalu romaanides"). M. Kalda esines Tallinna Bibliofiilide Klubis ("Mis saab kirjandusajaloost?") ja Liiva raamatukogus ("Muhu kohavaimu - genius loci ilminguist"). Töörühma seminaril "Koha vaim" Paides 21. mail esinesid T. Maran ("Kohapärasusest loomariigis") ja K. Tüür ("Kujutamine = mõjutamine?").

XII Nüpli kevadkool pealkirjaga "Quo vadis, eesti kirjandus?" peeti koostöös Eesti Kirjanduse Seltsi noortesektsiooniga NoorEKS, EKLA-poolseks koordinaatoriks oli M. Laak. Kevadkooli teemaks oli eesti nüüdiskirjandus. Kirjanduslikus workshop'is võeti lähilugemiseks Rein Veidemanni romaan "Lastekodu". 


KOOSTÖÖPROJEKTID

Nagu ilmneb konverentside ja seminaride ülevaatest, jätkas EKLA koostööd oma traditsiooniliste partneritega - humanitaarteadustega tegelevate kõrgkoolide ja teadusasutustega ning nende allasutustega (Tartu Ülikool, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Pedagoogikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusikaakadeemia jt.). Mitmekesist koostööd tehti ka muuseumide, arhiivide, teadus- ja kultuuriseltsidega. Kogumistöö, näitused, väljaannete ettevalmistamine on märksõnad, mis seovad meid Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Linnamuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Teatri- ja Muusikamuuseumi, Ristikivi muuseumi, O. Lutsu majamuuseumi, J. Liivi muuseumi, Võru muuseumi, Rahvusarhiivi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Õpetatud Eesti Seltsi, Forseliuse Seltsi jpt.-ga.

Töötajate teaduskomandeeringud ja kogumisretked kaardistavad nii kontaktide geograafilist kui sisulist ulatust. P. Noorhani külastas juunikuus Minneapolises asuvat Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskust (Immigration History Research Center), et tutvuda Lakewoodi eesti arhiivi materjalide üleandmise ja edaspidise saatusega. Samuti käis ta Iowa City's läbi rääkimas Paulene Aspeliga Aleksander Aspeli arhiivi Eestisse toomise asjus ning tõi kaasa osa arhiivist. K. Metste viibis 15.-18. septembrini Helsingis, et sealt Tartusse tuua Villem Grünthal-Ridala ja Esmo Ridala arhiivid. Oktoobri alguses osales rahvusvahelisel audiovisuaalsete arhiivide seminaril Riias P. Noorhani. Teadusvälisvahetuse korras viibisid Riias K. Metste (6.-19. juuni) ja Helsingis S. Olesk (17.-22. mai, 8.-14. november), K. Kuutma (15.-21. november) ja P. Noorhani (15.-20. november).

R. Hinrikus on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu esinaine ja ühenduse "Eesti Elulood" juhatuse esinaine. K. Kuutma osaleb Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja UNESCO projektis "Interaktiivne CD eesti rahvakultuurist" valdkonna "Rahvalaul ja laulupeod" autorina ja CD ingliskeelsete tekstide koostajana. Ta on ka UNESCO Eesti komisjoni kultuuriloo ekspert, Eesti Teadusfondi humanitaarteaduste komisjoni folkloristika ekspert ja naisuurimusliku teadusajakirja "Ariadne Lõng" toimetuskolleegiumi liige. Ajakirja toimetuskolleegiumi kuulub samuti E. Annuk, kes on ka ajakirja tegev- ja keeletoimetaja. M. Laak ja P. Noorhani kuuluvad EKS-i asemikekogusse, juhatusse ja arhiivitoimkonda. M. Laak on ka EKS-i seminaride sarja "Päevaraamatust kultuurilukku" korraldaja Ristikivi muuseumis. P. Noorhani kuulub TÜ välis-eesti uuringute keskuse teadusnõukogusse ja O. Lutsu majamuuseumi nõukogusse ning V. Reimani kolleegiumi juhatusse. S. Olesk on Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjandusosakonna kaitsmisnõukogu liige ja Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse teadusnõukogu liige. V. Paatsi luges TÜ-s kursust "Kunstiõpetuse ajaloost eesti koolis", osales TPÜ konverentsi "Lembit Andresen 75" ettevalmistamisel. Samuti tegi ta koostööd Võru Instituudiga, olles Võrumaa kodulooõpiku üks toimetajaid. E. Annuk, R. Hinrikus, K. Kuutma, M. Laak ja S. Olesk juhendasid ja retsenseerisid TÜ, TPÜ, EMA ja Chicago ülikooli üliõpilaste seminari-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid. Üliõpilaste arhiivipraktikat EKLA-s juhendasid E. Annuk, M. Mikkel, P. Noorhani ja T. Saluvere.

V. Sarapiku teema täitjad pidasid teemaga seonduvaid loengu- ja seminarikursusi, juhendasid ja oponeerisid seminari-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Humanitaarinstituudis, TÜ semiootika osakonnas ning eesti kirjanduse õppetoolis. V. Sarapik töötas 0,5 kohaga Eesti Kunstiakadeemias vanemteadurina - doktorikooli juhatajana. K. Tüür osales Peeter Toropi grandis "Kultuuritekstide identiteet ja kreoliseerumine", T. Maran Kalevi Kulli grandis "Semiootika ökoloogiline dimensioon: teoreetiline piiritlemine ja Eesti näidete analüüs". V. Sarapik on Eesti Kunstiteadlaste Ühingu väljaande "Kunstiteaduslikke Uurimusi" toimetuskolleegiumi esimees. 


KOGUMISTÖÖ

Oli suurte laekumiste aasta - novembri alguse seisuga oli arhiivis arvele võetud ligi 9000 säilikut käsikirju, fotosid, helikandjaid, kunsti ja filme. Kuna kaks kuud kogumistööd seisab veel ees, võib oletada, et aasta lõpuks jõutakse kannule 1996. aasta rekordile, mil arhiivi laekus 10 000 säilikut.

EKLA-sse jõudis rida suuri personaalkogusid. Rudolf Alleri arhiiv saadi Malle Allerilt, Paul Viidingu materjale Mari Tarandilt, Olev Jõgi arhiiv Mall Kaevatsilt (sh. Bernhard Linde ja Eduard Vilde kirjad Johannes Aavikule), Endel Mallese kogu Meelik Malleselt, Juhan Smuuli käsikirju, kirju jm. Made Luigalt, Karl Taevi käsikirju ja dokumente Tiiu Sisaskilt, Ott Arderi arhiiv Jaan Arderilt. Villem Grünthal Ridala ja Esmo Ridala mahukad arhiivid jõudsid kohale Soomest, Mannj Sarv-Varepi arhiiv Rootsist. Eerik Tederi materjale on asunud üle andma Mall Teder. Urmas Tõnisson täiendas Laur Tamme personaalkogu. EKLA-sse jõudsid Viktor Danilovi kirjavahetused, Tõnn Sarve isiklik arhiiv ja deposiidina Katrin Tammiku kirjad Uno Schultzile. Saadi mitmesuguseid pisiannetusi: N. V. Gogoli nimelise Tartu Linna Keskraamatukogu kirjandusringi omaloomingu sektsiooni koosolekute protokollid aastatest 1961-1963 Asko Tammelt, J. Smuuli VI klassis kirjutatud käsikiri "Dollarite maa" Andres Seenelt, mälestusi Kirjandusmuuseumi ja TÜ Raamatukogu varjendamisreisidelt Saksa okupatsiooni ajal 1943-1945 Endel Annuselt. Käsikirju andsid üle Arne Merilai, Oskar Kruus, kirjastus "Ilmamaa" ja ajakiri "Looming". EKS-i toimetaja Rudolf Kessi kätte jäänud materjale vanast EKS-i arhiivist saadi Eesi-Maria Ostratilt. TÜ raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond kinkis EKLA-le tema sünnipäevaks M. Bernhardti sõduripäevikud (1914-1917), M. Bernhardtile saadetud kirju, salmi-, mälestuste ja arveraamatuid ning fotosid. Eluloovõistlusele "Elu Saksa ajal" laekus 196 kaastööd. Koos ühendusega "Eesti Elulood" kuulutati sügisel välja uus kogumisvõistlus "Sõja mõjud minu ja meie pere elus".

Endiselt täienesid ka välis-eesti kogud. Enn Nõult saadi lisandusi perekonnaarhiivile ning Uppsala Eesti Skautlike Noorte Sõprade Kirjandusringi aruandeid, osaliste nimekirju ja kirjandusloetelusid. Abel Leelt saabus täiendust Valeria Kimberg-Kotkase arhiivile, Astrid Ivaskilt Ivar Ivaski arhiivile, Kaja Noodlalt Bernhard Kangro kirjad talle, Janika Kronbergilt materjale seoses Hellar Grabbi, Eduard Krantsi jt.-ga, Ilo Jaikilt Juhan Jaiki kirju, dokumente ja trükiseid, Edla Krustenilt Ellen Uritamme (Sii) ja Margot Lehiste kirjad Pedro Krustenile, Hando Runnelilt Eerik Laidi kirjavahetusi, Eesti Büroo tööpäevikuid, käsikirju ja päevik. Osa Aleksander Aspeli arhiivist andis üle Paulene Aspel. Tänu Lakewoodi arhiivi juhataja Enda Mai Michelson-Hollandi vahendustegevusele jõudis EKLA-sse Sven Ruetmanni annetus - Jaan Lattiku käsikiri "Kaks kälimeest". Epp Tsirkilt saadi Karl. J. R. Laaguse sugukonna kroonika ja DP-laagris kirjutatud romaani "Võim ja vaim" käsikiri, Mai Vomm-Järvelt materjale seoses Ants Vommi ja Siegfried Veidenbaumiga, Arnold Kilkilt Kumla (Rootsi) Eesti Seltsi materjale seoses skautluse ja Kumla Eesti kogudusega (Edgar Saare kaudu).

Koos suurte personaalarhiividega laekub EKLA-sse enamasti ka fotosid. Samas saadakse igal aastal ka spetsiifilisi fotoannetusi. Nii andis Rando Raud üle Kaljo Raua fotoarhiivi, Kalju Leib klaasnegatiivide kogu vanast Tartust, Erna Kõiv fotosid Leningradi eestlastest jmt. Jätkati eesti kirjanike pildistamist. Lisaks tartlastele Mari Vallisoole, Tiia Toometile ja Valeria Ränikule fotografeeriti Lätis elavaid literaate Astrid Ivaskit, Maima Grinberga-Preisat, Tõnu ja Ruta Karmat. Aktsioon sai teoks tänu Eesti Kultuurkapitalile. Üritusi Kirjandusmuuseumis ja mujal jäädvustati nii fotodele kui helilindile. Helikogusse jõudsid lisaks muule ka Tartu Pereraadio luulesaated "Mõttele nähtav" (üleandja Anneli Suits). R. Hinrikus intervjueeris Helga Nõud, P. Noorhani Arvi Vainomäed. Oma maali "Hetk Toomel", mis kujutab K. J. Petersoni monumenti, kinkis emakeelepäeval Kirjandusmuuseumile Tartu Kunstikooli õpilane Raul Voskressenski. Ott Kangilaski joonistusi 1951. aasta rahvaluule ekspeditsioonilt saadi Eesti Rahvaluule Arhiivilt, Ilmar Malini portree Jaan Kaplinskist Jaan Malinilt. Kunstisalongist "Allee" osteti Eesti Kultuurkapitali toetusel K. A. Hindrey maal "Otepää maastik" (1943). Karl Ristikivile kuulunud graafikat saadi Arvo Mägilt, sh. Eduard Viiralti, Lars Lindbergi, Arno Vihalemma ja Herman Talviku töid. Riho Lahi illustratsioone saadi Hillar Palametsalt. Filmikogusse lisandus Toomas Griini videofilm "Moguci. Priidu Beier, Matti Milius ja Doris Kareva". Urve Karuksilt saadi koopia luuleõhtu "Ilutuli" ülesvõttest Torontos, Tiiu Ojanurmelt video TÜ eesti keele kateedri tegemistest 1970. aastatel. 


KORRALDUSTÖÖ

Arhiivide korraldamisega tegelesid taas peamiselt arhivaarid Leili Punga (käsikirjad) ja Vilve Asmer (fotod). L. Punga korraldas materjale V. Kimberg-Kotkase, Henno Meriste, Pent Nurmekunna, Herman Sergo, Hugo Salasoo, EKLA ja Varia kogudesse ning on nüüdseks provisoorselt korraldanud ka osa Ott Ojamaa personaalarhiivist. L. Punga kontrollis ja täiendas EKLA käsikirjakogude nimestikke ning avaldas tehtud töö põhjal kogude nimekirja kogumikus "Mnemosyne teenistuses". E. Annuk juhendas üliõpilasi, kes jätkasid töid Valev Uibopuu kogu korraldamisel. Elulugude kogu täiendas, selle korraldamist ja märksõnastamist juhendas R. Hinrikus (teostajateks lepingulised töötajad M. Hollo ja L. Paales). M. Mikkel töötles kirjastuste kogusid, T. Saluvere korraldas provisoorselt Karin Lutsu ja Peeter Arumaa, P. Noorhani A. Aspeli materjale.

Vilve Asmer liitis fotosid E. Kippeli fondi, segakogusse Varia ning muudesse kogudesse seoses fototellimustega. Provisoorselt on korraldatud Kirjandusmuuseumis toimunud ürituste jäädvustusi ja vendade Parikaste linnavaateid. Jätkus Parikaste kogu klaasnegatiivide ümbriste vahetamine. V. Asmer inventeeris, korrastas ja paigutas ümber EKLA graafikakogu. L. Punga hoidis korras EKLA käsikogu ja lisas sinna uusi trükiseid. M. Hollo korraldas helilinte ja J. Malin kunstikogu. M. Mikkel jätkas peamiselt tellimustena valmistatud digikoopiate korraldamist. 


MUUD ARHIIVITÖÖD

Käsikirjadekogu andmebaas ELLEN on nüüdseks avalikkusele kättesaadav Internetis aadressil http://www2.kirmus.ee:8080/avaleht. Andmebaasi on sisestatud andmeid 41 fondi kohta (24 827 kirjet). Sisestustöid tegid peamiselt J. Ilja, T. Saluvere ja praktikandid. 2004. aastal alustati eeltöid andmebaasi järgmiste etappide väljatöötamiseks, mis hõlmavad kunsti- ja fotokogu. Fotograafile sisustati tänavu digitaaltöökoht, mis on heaks eelduseks fotokogu andmebaasi arendamisele järgnevatel aastatel. Tehti jooksvaid fonditöid (V. Asmer, L. Punga). Seoses suurte laekumistega koliti ja korrastati nn. registrialust - arhiivi laekunud, kuid teaduslikult läbitöötamata materjali (P. Noorhani, L. Punga). Pidevalt tegeleti hoiutingimuste jälgimise ja nõuetekohasuse tagamisega. 


TEENINDAMINE

Arhiivi külastas tänavu 84 dokumenteeritud uurijat, mis on vähem kui möödunud aastatel, kuid teeninduskordade ja kasutatud säilikute jätkuvalt suur arv kõneleb sellest, et EKLA-l on oma truud uurijad, püsivad ja põhjalikud arhiivifondide kasutajad. Tublimateks töötegijateks olid K. Aru (eesti ajakirjanduse ajalugu), Peeter Einasto (Johannes Lammas), Anneli Hirv (Eesti Kirjanike Liit aastal 1950), Jaan Isotamm (biograafiad), Heino Kasesalu (metsanduse ajalugu), Anne Lange (Ants Oras), Andra Lätt (eesti naisajalugu), Svetlana Matvejeva (Igor Severjanin), Krista Meesak (Jaan Lintropi käsikirjad), Kerli Naruski (Eesti Kirjanike Liit), Mart Orav (mitmed teemad), Hanna Kõrvel (Kaarel Ird), Kristel Rattus (eesti kultuurilugu), Hando Runnel (mitmed teemad), Rein Saukas (mõistatuste kogumislugu), Ülo Tonts (Valev Uibopuu, Kaarel Ird ja "Vanemuine"). Välisuurijaid käis Rootsist (Leelo Andren), Saksamaalt (Gisela Rüdiger, Jürgen Beyer), Soomest (Rami Hasu), Krimmist (Anna Krjukova, Ludmilla Nikiforova), USA-st (Andres Kurrik). Kirja- ja Interneti teel konsulteeriti uurijaid Soomest, Saksamaalt, Norrast, Kanadast, USA-st ja Leedust. 


POPULARISEERIV TEGEVUS

15. märtsil tähistati traditsioonilist emakeelepäeva. Esmakordselt anti üle Kirjandusmuuseumi algatusena Tartu linna poolt asutatud Gustav Suitsu luulestipendium. Komisjoni otsusega pälvis stipendiumi Kauksi Ülle luulekogu "Käänupäev". Suitsulikest parameetritest Kauksi Ülle luulekogus rääkis Tartu Ülikooli professor Arne Merilai. Traditsiooniliselt oli vaid sel päeval väljas Kristjan Jaak Petersoni käsikirjaline pärand. Väljapanekut tutvustas P. Noorhani. Üritusel esines ansambel "Lõkõriq".

18. märtsil avati Alar Madissoni fotonäitus "Pooltund kirjanikuga". Näitus oli ülevaade aastatel 2001-2003 EKLA kogumisaktsioonist "Kirjanik ja tema keskkond", mille käigus pildistati enam kui 30 eesti kirjanikku - koduses õhkkonnas ja tööpostil, kollegiaalsetel kogunemistel ja puhkehetkedel. Näitusel eksponeeriti valikut sellest elulisest ja mahukast materjalist. Avaüritusel esinesid Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafiaosakonna juhataja professor Peeter Linnap ja kogumisaktsiooni juhtinud P. Noorhani. Oktoobrikuus võis sama näitust vaadata Tallinnas Kirjanike Majas, detsembris Kõrveküla raamatukogus.

19. märtsil peeti tavapäraselt suure publikumenuga eluloopäeva. Tehti kokkuvõtteid eluloovõistlusest "Elu Saksa ajal" ja esitleti raamatut "She Who Remembers, Survives". Esinesid Toomas Hiio, Helmut Piirimäe, Marju Lauristin ja R. Hinrikus. Katkendeid elulugudest luges Enn Lillemets. 30. aprillil tähistati EKLA 75. ja AR-i 95. sünnipäeva. Kokkuvõtteid tehtust ja tulevikuväljavaateid vaagis arhiivi juhataja P. Noorhani. Avati ühisnäitus, mille EKLA osa koostasid V. Asmer ja P. Noorhani. Vanemuise Kultuuritänava festivali puhul 21. mail võis Kirjandusmuuseumi esisel plangul vaadata fotonäitust "Vanemuise tänav sõnas ja pildis" - eelmise aasta näituse täiendatud versiooni (koostaja V. Asmer).

16. septembril avati näitus "Helga Nõu kirjanduses ja kunstis". H. Nõust, tema elust ja loomingust rääkisid M. Hollo, R. Hinrikus, Reet Krusten, Enn ja Helga Nõu. 21. oktoobril avati koridorigaleriis näitus "Igaüks on hüüdja hääl" Ene Mihkelsoni 60. sünnipäevaks (koostaja S. Olesk), 9. novembril näitus Heiti Talviku 100. sünniaastapäevaks (E. Annuk). Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann esitasid kava H. Talviku luulest ja kaasaegsete mälestustest "Ürgpuhtasse. Süda hajub linnulauluks".

Nagu öeldud, algas aasta 2004 EKLA-le pidulikuvõitu töömeeleolus - juubeliootuses. Tähtpäevad sunnivad järele mõtlema, kes ollakse, kust tullakse, kuhu minnakse. Pidupäevad on küll vaid üürikesed katkestused arhiivi argiselt tegusas pidevuses, kuid just siis märkad eriti selgelt, mis on mäluasutuse olemise alus, püsimise tagatis - toetumine traditsioonidele ja pühendunud inimestele, kes vaatavad tulevikku. Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vundament on endiselt kindel.