Mart Saar (1882–1963)
Laulu eestvõtja (1910)
Mart Saare kooritöötlus
[---]
Vana kannel: täieline kogu vanu Eesti rahvalauluzid. 1.-2. kogu / välja annud Dr. Jakob Hurt. Tartu: C. Mattiesen, lk 8 ja kaas.
Regilaulutekst raamatus
Mart Saar on leidnud "Laulu eestvõtja" teksti Jakob Hurda koostatud rahvalaulude kogumiku "Vana Kannel" I köitest (1875), mis sisaldab Põlva kihelkonna laule.
Jakob Hurt toimetas ja kohandas regilaulude tekste avaldamise jaoks vastavalt oma aja esteetikale. Ta on püüdnud ühtlustada võro keele kirjaviisi, kuid vormida ka rahvalaulikute esituste põhjal kirjalikke luuletekste. 19. sajandil oli rahvalaulude kogumise üheks eesmärgiks rahvusliku kirjanduse loomine.
Toimetamise käigus on Hurt lahutanud pikemad liitlaulud eraldi osadeks. Ka "Laulu eestvõtja" nime all avaldatud tekst on pikema talgulaulu osa, mis algab käsikirja 17. värsist. Laulule on mõned värsid lisatud ja mõned selles ümber paigutatud.
Regilaulutekst käsikirjas
"Laulu eestvõtja" – kokku 16 värssi – moodustab osa pikemast võrokeelsest talgulaulust. Selle regilaulu on oma koduselt Võrumaalt üles kirjutanud suur rahvaluulekoguja ja kogumise korraldaja Jakob Hurt aastal 1865. Laulnud on arvatavasti Jaan Piho Põlva kihelkonnast Mammaste külast.
160 aastat tagasi hariliku pliiatsiga kirjutatud käsikiri on üsna tuhmunud. Lisaks sellele on ilmselt laulude koguja ja avaldaja ise käsikirja läbi kriipsutanud – märgiks, et laul sai kopeeritud trükis avaldamiseks.
Pikema talgulaulu osaks oleva "Laulu eestvõtja" teksti algusread, tähistatud raamiga – fragment ja avatud käsikiri.
H II 45, 113/4. Põlva khk, (?) Mammaste k. – Jakob Hurt < (?) Jaan Piho (1865).
Regilaulu- ja koorilaulutekst
Algne käsikirjaline tekst kõrvuti Mart Saare koorilauluga näitab, et Saar on "Laulu eestvõtjat" kohandanud lähemaks põhjaeesti regivärsi keelele. Nii näiteks leiduvad käsikirja read "Enamb vaiva laulijal / kui ka rehe pessijal" "Vanas Kandles" kujul "Inämb vaiva laulijal / kui ka rihe pessijäl", ja Saar on neist teinud "Enam vaiva laulijala / kui on rehe peksijala". Huvitav, kas Saarel oli sealjuures nõuandjaid?
Sarnaseid regiviise: helisalvestus
Kuidas Mart Saar valis "Laulu eestvõtjale" viisi, pole teada, sest täpselt samasugust viisivarianti ei ole rahvaluulekogust seni leitud. Võibolla oli Saar seda Lõuna-Eestis üsna tuntud rahvaviisi ise kuulnud.
Suulises pärimuses ei kuulunud lauluviis ja tekst kindlalt kokku ja mõlemad olid ka üsna muutlikud ehk varieeruvad. Nõnda lauldi ühe viisiga palju mitmeid tekste – ja vastupidi, sama teksti (ehk sarnaseid tekste) võidi laulda eri viisidega.
"Laulu eestvõtja" tüüpi rahvaviise kutsutakse harilikult "Haanja mehe viis" selle kõige enam tuntud sõnade järgi. Varasemalt on sarnase meloodiaga lauldud enamasti abielu teemadel. Samasuguseid viise teatakse ka Lätis.
ERA, Fon 39 f; EÜS IX 1360 (354). Räpina khk, Naha k < Mehikoorma k. – Armas Otto Väisänen < Juula (Juliana) Toriland, snd 1859 (Klimberg) (1912).
"Laulu eestvõtja" viisiga sarnase vanema regiviisi näiteks olgu Juula (Juliana) Torilandi lauldud "Oh minu ennist elukeista", mis räägib elust vanematekodus enne abielu. Laulu helisalvestas fonograafiga ja noodistas Soome etnomusikoloog Armas Otto Väisänen aastal 1912 – kaks aastat pärast seda, kui Mart Saar oli kirjutanud oma laulu.
