Näituse "Eesti raamat 500. Reliikviad Tartus" avamine Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Kutsume kõiki raamatusõpru näituse "Eesti raamat 500. Reliikviad Tartus" avamisele 12. veebruaril algusega kell 16.00.
Avamisel kõnelevad: EKM Niguliste muuseumi näituse „Eesti raamat 500. Reliikviad“ kuraator Aivar Põldvee ning Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu reliikviate hoidjad Ave Pill ja Merike Kiipus.
Muusikalised vahepalad Helen Kõmmuselt.
Eesti Raamatu Aasta kestab veel ja viimane aeg on üle vaadata eesti raamatu reliikviad. Kes ei jõudnud eelmisel aastal EKM Niguliste muuseumisse on oodatud nüüd Eesti Kirjandusmuuseumisse. Aabitsakukk on lennanud Tallinnast Tartusse ning laiutab nüüd oma tiibu nii kirjandusmuuseumi koridorides kui suures saalis. Raamatuaastate näituste traditsioon saigi alguse arhiivraamatukogust, kui siin avati esimese raamatuaasta näitus „Eesti raamat 400“ 1935. aastal.
Niguliste muuseumi, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Linnaarhiivi mullune suur raamatunäitus „Eesti raamat 500. Reliikviad“, mis oli avatud Niguliste muuseumis 25.04-25.10 on osaliselt jõudnud Tartusse. Tallinna näituse kuraatorite Aivar Põldvee, Tiiu Reimo ja Lea Kõivu koostatud ja Annika Terase koordineeritud näituse stendide osa (kujundaja Tiit Jürna, graafiline disain Asko Künnap) on saanud kirjandusmuuseumi meistrite (Jaanus Tordik, Mariliis Õunapuu) käe all veidi uue kuue. Kõiki raamatusõpru saame rõõmustada nüüd ka arhiivraamatukogus tavapäraselt peidus olevate reliikviatega. Näitus on avatud aprilli lõpuni, kuid reliikviad jälgivad külastajaid ainult veebruaris, sest pimedus ja jahedus meeldib neile rohkem. Alates märtsist naeratavad nad meile vastu ainult arvutiekraanilt.
Kes armastab raamatuid, peab kiirustama, et näha esimesi eesti keeleõpetusi ja sõnastikke (Heinrich Stahl 1637 ja Johannes Gutslaff 1648, mis on ainueksemplarid maailmas) ning mitmeid esimesi grammatikaid (Göseken 1660, Hornung 1693, Helle 1732, Hupel 1780). Väljas on arhiivraamatukogu vanim eestikeelne raamat (Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatu esimene osa 1632), esimene läbinisti eestikeelne raamat (Vastne testament 1686), haruldane jutt Reinuvader Rebasest (Kreutzwald 1862), esimene jutukogu eesti koolilastele (Arvelius 1782), mitmed aabitsad ja õpikud (Masing 1795, Marpurg 1805, Jakobson 1867), esimene piltidega kooliraamat (Gehewe 1841) ja palju muud põnevat.
EKM Niguliste muuseumi stendinäituse osa annab ülevaate kirjakeele ja trükiste arengust 16. sajandist 19. sajandi teise pooleni. Näitusel on kokku võetud raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani. Väljapanekul jutustatakse harulduste ja tähtteoste kaudu eestlaste harimise ja kultuurrahvaks saamise lugu: kuidas õpiti jumalasõna, laulmist ja lugemist, hakati kirjutama ja luuletama ning edeneti haritud ja vabaks rahvaks.
Eesti raamatuisse on ühtlasi kätketud meie kahe kirjakeele lugu, mis sai alguse saksa vaimulike tegevusest. 17. sajandi lõpul pandi alus eestlaste laiemale lugemisoskusele. Bengt Gottfried Forseliuse aabits (u 1685), mille kukepilt oli paljudele eesti lastele nende esimene raamatuillustratsioon, aitas parandada kirjaviisi ja hõlbustas lugema õppimist. Aabitsakuke „esiisa“ asus Wittenbergi lossikirikus ja selles hoiti reliikviaid. 1686. aastal trükiti Riias tartukeelne Uus Testament. Eestlaste kirjeldamine algas kroonikates, huvi maa põlisrahva mineviku ja folkloori vastu kasvas romantismiajastul ning seejärel tõid valgustusideed esile vabaduse küsimuse. Tartus 1802. aastal taas avatud ülikoolis lisandus keele ja ajaloo uurimisele akadeemiline mõõde, millele omakorda andis hoogu 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Selts. Esile kerkisid esimesed eestlastest haritlased, ajakirjandus levitas teadmisi ja liitis rahvast ning laiemalt levis põhjaeesti kirjakeel.
Paljud varased raamatud, isegi kui neid trükiti suurel arvul, on praeguseks hävinud või haruldused. Väike ja silmapaistmatu välimusega teos võib endas peita suure tuleviku seemneid, mis väärivad märkamist ja austust.
Näitus “Eesti raamat 500. Reliikviad Tartus“ on avatud 12.02 - 30.04.2026.
Vaata lisaks: https://nigulistemuuseum.ekm.ee/.../eesti-raamat-500.../
