Uudised

Eesti-uuringute Tippkeskuse teadlased kevadkonverentsil "Olgem eurooplased, aga saagem ka eestlasteks! Dialoogid Eestiga" 27.–28. aprillini 2018 Rakveres Foto: Alar Madisson

Eesti-uuringute Tippkeskuse teadlased kevadkonverentsil "Olgem eurooplased, aga saagem ka eestlasteks! Dialoogid Eestiga" 27.–28. aprillini 2018 Rakveres. Foto: Alar Madisson

Eesti-uuringute Tippkeskuse X aastakonverents „Dialoogid Eestiga: Kaljujoonistest robootikani“

15.10.2020

20. ja 21. oktoobril toimub keskkonnas Microsoft Teams Eesti-uuringute Tippkeskuse X aastakonverents „Dialoogid Eestiga: Kaljujoonistest robootikani“.

2019. aastal läbis tippkeskus silmapaistvate tulemustega vahehindamise ning tippkeskuse juhi Mare Kõiva sõnul on aastakonverents hea võimalus teha vahekokkuvõtteid seni tehtust ja vaadata tulevikku. „2020 on mitmes mõttes olnud iseäralik aasta. Rohkem kui kunagi varem vajab ühiskond toimuvate protsesside humanitaarset mõtestamist ja valdkondadeülest dialoogi,“ selgitas Kõiva.

Konverentsi üldteema ühendab kaljujoonised ja robootika ehk esmapilgul hullumeelsed või ulmelised ideed. Kõiva nendib, et tuleviku ideede ja tehnoloogiate mõistmiseks on vaja vaadata minevikku. „Konverentsi inspireeris fakt, et sõna „robot” esmakasutusest möödub 100 aastat – 1920. aastal kasutas Karel Čapek seda oma venna Josefi loodud sõna näidendis „R.U.R.“ Samal aastal sündis Mogiljovis ulmekirjanik Isaac Asimov,“ meenutab Kõiva ja jätkab: „Esimene Asimovi teos „Kadunud robot“ ilmus eesti keeles 1965. aastal. Juba Asimov täheldas kurbloolust, et teadus kogub teadmist kiiremini kui ühiskond tarkust. Sarnast mõtet on väljendanud ka praegu mitmed teadlased.“

Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuhi Piret Voolaiu sõnul joonistub ettekannetest välja eesti keele, kirjanduse, folkloori ja muusika uurimise suur vaade, haakumine fantastikaga, moraalsed dilemmad kiiresti arenevate tehniliste saavutuste taustal, ideoloogiad ja uskumused. Jutuks tuleb näiteks eesti keele kõnetehnoloogia rakendamine digihumanitaarias, neuromasintõlge, tehisintellekti usaldamisega seonduvad filosoofilised probleemid, kriisi soolised vaatenurgad, kaks- ja teiskeelsus eesti kirjanduses, hilismigratsioon.

Voolaid rõhutab head tava kutsuda igale aastakonverentsile esinema mõne teise tippkeskuse teadlane: „Oleme ainus humanitaaria tippkeskus Eestis, ettekanded loodusteaduste vaatenurgast pakuvad humanitaaridele kasulikke teadmisi ja lisanüansse, teadvustavad koostöövajadust.“ Seekordne külaline on Tallinna Tehnikaülikooli professor Ivo Fridolin, kes esindab IT Tippkeskust EXCITE ning analüüsib meditsiinitehnika globaalseid arenguid ja arendusi.

Eesti-uuringute tippkeskus on aastatel 2016–2023 Euroopa Regionaalfondi rahastusel Eesti Kirjandusmuuseumi juures töötav teaduskonsortsium, mis tegeleb Eesti etniliste rühmade keele- ja kultuurinähtuste komplekssete uuringutega. Nii kohalikud kui ka rahvusvahelise mõõtmega üldkonverentsid sarjast "Dialoogid Eestiga" toimuvad tavapäraselt kaks korda aastas.

Eesti-uuringute Tippkeskuses tegutsevad töörühmad tegelevad uuringutega 12 valdkonnaüleses suunas: ajaloolised väljendus- ja kultuuripraktikad; biograafika; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia; eetika, keele- ja vaimufilosoofia; kirjakultuur ja kirjandusuuringud; korpuspõhised keele-, kirjanduse ja folklooriuuringud; kõne- ja muusikauuringud; migratsiooni- ja diasporaauuringud; narratiiviuuringud; nüüdiskultuuri (sh meedia) uuringud; soouuringud ning usundi- ja müüdiuuringud.

Konverentsi kava ja ettekannete kokkuvõtted leiate veebilehelt https://folklore.ee/CEES/2020/dialoogideestiga/

Konverentsil osalemine on tasuta. Liitu: Join Microsoft Teams Meeting

Konverentsi toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.

Korraldajad:

Mare Kõiva, EUTK juht, mare@folklore.ee
Anne Ostrak, EUTK projektijuht, anne.ostrak@folklore.ee
Piret Voolaid, EUTK tegevjuht, piret@folklore.ee