Uudised

Koos Oskar Kallase päevadega avati Eesti Kirjandusmuuseumi saalis  raamatuaasta näitus "Raamatud ja lood"

Arhiivraamatukogu varamu peidab endas väga põnevate lugudega raamatuid. Näitusel „Raamatud ja lood“ on võimalik saada aimu, mismoodi on üks või teine raamat arhiivraamatukokku jõudnud, kes on olnud raamatute kunagised omanikud, mida on raamatutesse sisse kirjutatud, kust ja kuidas raamatuid hangiti või kui palju üks või teine raamat maksis. Näitusel saame näha ka mõnda kuldkirjas trükitud või kaunistatud eksemplari ja mitmeid iluköiteid Eduard Taska ja Rita Tänav-Veldemanni loomingust. 

Näitus on jagatud erinevateks alateemadeks.

Lastele
Aabits on olnud üle kolme sajandi eesti laste esimene raamat. Omal ajal kõige enam trükitud ja loetud raamatud on tänapäeval kõige haruldasemad. Näituse seinapannoodel näeme vanimat Eestis säilinud aabitsat, mis pärineb aastast 1777 ja leiti alles 1992. aasta suvel Maidla mõisa härrastemaja pööningult. Keerukam oli aabitsatega  ja lasteraamatutega väliseesti kogukondades. Kuna kohapeal eestikeelset lastele sobivat kirjavara nappis ja nõukogude eesti lastekirjandus oli tihti ideoloogilise sisuga, siis tuli laste lugema õpetamiseks kohandada tekste ise. Nii tegi näiteks aabitsate ja lasteraamatutega kirjanik Enn Nõu.

Pere ringis
Raamatutest leiame ka märkmeid perekonnaloost või hinnanguid teose sisu kohta. Eluvõõraste õpetuste tõttu  võime leida vanadest raamatutest sissekirjutusi, mis annavad hävitava hinnangu selle sisule. Isegi Willmanni jutu- ja õpetuseraamatus, mis oli iseenesest rahva hulgas populaarne, võib näiteks näha ääremärkust:  Se on Keik Walle… Ka Paul Ariste on lisanud temale kingitud või saadetud raamatutesse hinnanguid ja märkusi.

Autorilt autorile
Raamatuid on sageli kingitud autorilt autorile või kirjanikult kirjanikule, tõlkijalt autorile, kirjanikult bibliofiilile, kirjastajalt kogujale jne. Raamatuid kingiti edasi ka perekonna sees mitmesugusteks tähtpäevadeks ja sündmusteks. Mõned raamatud on omanikke vahetanud mitmeid kordi. Näiteks Mati Undi kogus on põnevate sissekirjutustega trükiseid ajast, kui koguneti Undi „salongis“. Nii on meie hilisem president Lennart Meri kirjutanud tähenduslikke pühendusi Mati Undile ja Paul Aristele kingitud raamatutesse.

Rännulood
Mõni raamat on enne arhiivraamatukokku jõudmist rännanud üle Atlandi ookeani vähemalt kaks korda. Näiteks Tartust pärit August Johannes Luck on soetanud 1599.a. välja antud saksakeelse teose Ameerikast St. Louisi linnast Mississippi jõe äärest 1896 ja kinkinud selle Õpetatud Eesti Seltsile, kelle kogu asub arhiivraamatukogus. Väljas on ka riigimeestele Heinrich Lareteile ja Johannes Laidonerile kuulunud raamatud. Arhiivraamatukogu on täienenud ka Eesti saatkonna Jaapanis vahendusel.

Kalevipoja lood
„Kalevipoja“ 1862. aasta käsikirjaliste märkustega varustatud rahvaväljaanne oli juba omal ajal tähtis raamat, mida õpetaja luges lastele ette ja koos lastega. 1935. raamatuaasta „Kalevipoeg“ on kingitud Tallinna 9. Algkooli 1939. aasta parimale õpilasele, kellest sai kirjanik Egon Ranneti abikaasa, samuti kirjanik Vaike Rannet (kellel tänavu täitus 100 aastat sünnist!). 1936. raamatuaasta „Kalevipoeg“ konfiskeeriti professor Elmar Ilusalt ja anti säilitamiseks kirjandusmuuseumisse.

Piibli lood
Kanepi köster Ludwig Treffner, kuulsa koolimehe Hugo Treffneri isa, on oma piibli eeslehele jäetud sissekandes kirjutanud, et on ostnud selle „Piiblikoguduse abiga 1851sel 30mal augustil sellesama aasta 19ma aprilli mäletamiseks, mil päeval essast perrandetu Piibli ramat terve ellomajaga sesse palli.“  Lydia Koidula on kinkinud piibli ja kirjutanud pühendusluuletuse oma isale 25-aastase ajakirjandusliku tegevuse juubeliks 1881. aastal. Oskar Kallasele kinkisid tema vanemad leeriks saksakeelse ja ülikooli lõpetamiseks eestikeelse piibli. 

Jooksulood
1948-1950. aastatel toimusid nõukogude kirjandusdekaadide raames trüki- ja kirjastustööliste teatejooksud Tallinnast Tartusse. Kirjandusmuuseumile kingiti nende aktsioonide käigus August Jakobsoni kõrge tunnustuse osaliseks saanud kaks teost kunstipärases köites -  „Elu tsitadellis“ ja „Võitlus rindejooneta“, Hans Leberechti „Valgus Koordis“ erieksemplar ja Puškini juubeliaasta puhul tema teoseid ning venekeelne „Kalevipoeg“.

Kirjanike ja teadlaste lood
1948. aastal kinkisid kunagised õpilased Ernst Peterson Särgavale Taska nahkköites „Kalevala“, mille esikaanelt loeme: ERNST SÄRGAVA'LE *80* sünnipäevaks endised Tallinna Reaalkooli õpilased. Näitusel on väljas Paul Ariste, Aino ja Oskar Kallase ning Henrik Visnapuu personaalkogudesse kuuluvaid teoseid. Näiteks Lennart Meri on Paul Aristele kinkinud oma raamatu „Hõbevalge“ pühendusega: „Väga lugupeetavale akadeemik Paul Aristele sügava tänuga ja siiras lootuses, et vadjalaste filmimisega suudan mõnevõrragi hüvitada selle raamatu arvukaid puudusi!“

Head vaatamist ja põnevaid raamatulugude avastamist!

Näituse kuraatorid: Ave Pill ja Merike Kiipus
Näituse valmimisele aitasid kaasa: Olga Sudajeva, Helle Maaslieb, Leili Punga, Kaja Marga
Kujundajad: Kadri Hallik (stendid), Mariliis Õunapuu (vitriinid)

Näitus jääb avatuks kuni 5. detstembrini 2025. a.