Uudised

Oskar Loorits (all keskel) koos seminarikaaslastega Tartus 1921. aastal. Foto: Joh. Ehrenwerth (EKM, ERA, Foto 10150).

Oskar Loorits (all keskel) koos seminarikaaslastega Tartus 1921. aastal. Foto: Joh. Ehrenwerth (EKM, ERA, Foto 10150).

UUENDATUD! Oskar Looritsa päev on pühendatud rahvausundile ja ideoloogiatele

05.11.2020

Seoses epidemioloogilise olukorra halvenemisega toimub Oskar Looritsa 120. sünniaastapäevale pühendatud ettekandepäev 9. novembril algusega kell 11 keskkonnas Teams. Link on leitav ka konverentsi kodulehelt.

Eesti Kirjandusmuuseumi saalis on samuti võimalik konverentsi jälgida. Saali mahub 35 inimest, etteregistreerimiseks palume ühendust võtta aadressil era@folklore.ee.

Akadeemik Oskar Loorits (1900–1961) oli mitmekülgne teadlane, keeleteaduse ja folkloristika võimaluste ühendaja, rahvausundi originaalse tõlgendussüsteemi looja, liivi kultuuri pühendunud kaitsja ja talletaja ning rahvuslane. Ta esindas oma ajastu kaasaegseid rahvusvahelisi folkloristika- ja rahvausundiuuringuid.

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve sõnul suutis karismaatiline Loorits algatada Eesti Rahvaluule Arhiivi loomise ning panna aluse siinsele etnoloogilisele koolkonnale folkloristikas, mille mõju võib näha nii arhiivikogude struktuuris kui ka eesti folkloristika edasises arengus. „Rahvusvahelises folkloristikas on Oskar Loorits tuntud eelkõige usundiuurijana, sellesse valdkonda kuulub ka tema peateos „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ (1949–1960).“

Oskar Looritsa sünnipäeva on folkloristid varasemalt tähistanud iga viie aasta tagant toimunud konverentsidel ja seminaridel, neist suurim oli 1990. aasta rahvusvaheline konverents, kus peeti ligi 80 ettekannet. 2020. aastal tähistatakse esmakordselt Oskar Looritsa päeva ühepäevase teadusüritusena. 

Päeva ühe korraldaja Ave Goršiči sõnul puudutab ettekandepäev kahte Looritsa tegevusega oluliselt seotud teemat: esiteks ideoloogiad, mida Loorits ise on aktiivselt kujundanud ja ellu viinud ning mis on mõjutanud ka tema erialast tegevust, ning teiseks rahvausund, kus Looritsa tööd ei ole kaotanud oma tähendust ja aktuaalsust tänase päevani. „Oskar Looritsa jälg ja mõju eesti folkloristikas on äärmiselt oluline, teda võib kahtluseta pidada 20. sajandi eesti folkloristika üheks kesksemaks kujuks ning tema teadlaspanuse uuesti üle vaatamine aitab meil mõista paremini nii meie folkloori ja rahvausundit kui ka kogu eesti folkloristika lugu.“

Oskar Looritsa päeval kuuleb ettekandeid nii tema tööst kui ka väärtustest, avatakse Oskar Looritsale pühendatud veebinäitus. Juttu tuleb ka laiemalt arhiivitööst ja sellega seotud väljakutsetest. Esinevad folkloristid ja keeleteadlased Madis Arukask, Mall Hiiemäe, Tõnno Jonuks, Risto Järv, Andreas Kalkun, Mare Kõiva, Mari Sarv, Tuuli Tuisk ja Ülo Valk.

Samuti allkirjastatakse Eesti Kirjandusmuuseumi ja SA Setu Kultuuri Fondi vastastikuse mõistmise memorandum ning ühiste kavatsuste leping Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vahel.

Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja folkloristika osakond ning Eesti-uuringute Tippkeskus.

Oskar Looritsa päeva toetavad Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus) ning EKM baasrahastusprojektid EKM 8-2/20/2 ja EKM 8-2/20/3.
 

Konverentsi kava: https://www.kirmus.ee/et/oskar-looritsa-paev
Konverentsi koduleht: http://www.folklore.ee/CEES/2020/loorits 

Lähem info: 
Ave Goršič (ave.gorsic@folklore.ee, tel 737 7737); 
Tõnno Jonuks (tonno.jonuks@folklore.ee, tel 737 7744); 
Risto Järv (risto.jarv@folklore.ee, tel 737 7732).

Kas leidsid, mida otsisid? *