Rasmus Puur (snd 1991)
Oh oleks minu olemine
Rasmus Puuri kooritöötlus
[---]
„Oh, oleks minu olemine“ esindab Siberi eestlaste pärimust. Kooriteose aluseks on laul, mis salvestati 1999. aastal Omski oblastis asuvas Rõžkovo külas elanud Emilia Naaritsalt. Selles laulus järgneb regivärsilisele algusele „Oh, oleks minu olemine“ lõbus saksa keelt jäljendav osa. Harilikult algab sõnadega „Oleks minu olemine…“ regilaulutüüp „Kättemaks sakstele“, kus talupoeg räägib oma unistusest rakendada saksad ehk mõisahärrad härgadena adra ette.
Rahvaviis helisalvestusel
ERA, CD 305 (15). Omski oblast, Rõžkovo küla. – Anu Korb. Laulab Emilia Naarits, snd 1916 (1999).
Folklorist ja laulu salvestaja Anu Korb tutvustab esitajat plaadil nii: „Emilia Naarits (neiuna Kodasma, 1916–2008) ei olnud veel õieti neiukski sirgunud, kui tüdrukud teda endi hulka laulu alustama kutsusid. Kui poisid pilliga olid kohale meelitatud, saadetud lapseohtu Miilja minema. Suureks sirgununa käinud ta pea kõigil külapidudel, pidamata ema keeldu millekski. Laulmine ja tantsimine oli veres ja aitas eluraskustest üle saada. Laval esinemine andis võrreldamatu emotsionaalse laengu, nii et Miilja sõitis veel 88-aastasena vene küladesse ringreisile, taludes ööbimist bussis ja rappumist raskesti läbitavail külateil.“
Anu Korb korraldas alates 1991. aastast Siberi Eesti külades Eesti Rahvaluule Arhiivi välitöid. Olgugi, et aja jooksul sulas eesti keel Siberis vene keelega kokku, sai 1990. aastatel Siberi Eesti külades veel vabalt emakeeles suhelda ja rahvapärimust koguda. Seal säilis omajagu Eestis unustatud laule ja lugusid, kuid teisalt lisandusid nendele ka vene mõjud.
Helisalvestus avaldatud Anu Korbi koostatud väljaandes “Siberi eestlaste laulud” (2005; CD 1, nr 24; https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/siberilaulud/eestlased).
Emilia Naarits (1916–2008)

Siberi eestlaste pärimuse vahendajad: koguja ja laulja

Pärimus jõuab põlvest põlve. Et aga moed ja maitsed muutuvad, siis osa loomingust ja teadmistest ununeb. Juba liigagi tuntud ja igavaks muutunud pärimus võib aga uut huvi pakkuda "tulevikuinimestele". Rahvaluule kogujad töötavadki osalt nende tulevikuinimeste jaoks – nad aitavad säilitada kultuuri, mis ükskord saab ajalooks.
Rahvalaulude sisukas jäädvustamine ja säilitamine toimub paljude inimeste koostöös. Üheskoos tegutsevad pärimuse teadjad, kogujad, korrastajad ja säilitajad. See nõuab erinevaid pädevusi: teadmisi folkloorist, tehnoloogiast, oskust inimestega suhelda ja olulist ära tunda.