Ester Mägi (1922–2021)
Äiu-püiu (1974)
Ester Mägi kooritöötlus
[---]
Koorilaul „Äiu-püiu“ algab kui tüüpiline läänesaarte äiutus ning see ongi loodud Muhu hällilaulu põhjal. Lühikest teksti täiendas helilooja teise, Harjumaa hällilaulu sõnadega.
Hällilaulud: käsikirjast raamatusse
'
Herbert Tampere. Eesti rahvalaule viisidega III. 1958, lk 166, nr 9; lk 173, nr 16.
Allikad: ETMM 6212 M11:1/330:1. Muhu khk, Hellamaa v, Lalli k. – Cyrillus Kreek < Georg Kipper (1907–1995) (1925–1927).
EÜS IX 878 (65 b). Harju-Jaani khk, Peningi v, Kiviloo k < Kose khk, Alavere v, Rookla k. – Gustav Vilbaste < Mari Kotkas, 80 a (1912).
Ester Mägi leidis nii laulu viisi kui tekstiosad Herbert Tampere koostatud rahvalaulude antoloogiast, kus need on ilmunud lähestikku, lehekülgedel 166 ja 173. Mõlemad on kirja pandud 20. aastasaja esimestel kümnenditel Eesti lääne- ja põhjaosast. Koorilaulule viisi ja algusvärsid andnud muhulase Georg Kipperi hällilaulu käsikiri asub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ja on veel digiteerimata. Viisi ja selle juurde kuulunud vähesed sõnad pani kirja Cyrillus Kreek.
Koorilaulu ülejäänud tekstiosa käsikiri, jäädvustatud 80-aastaselt Mari Kotkas'elt 1912. aastal, on ära toodud allpool.
Rahvalaulu esitaja Jüri Kipper (1907–1995)
Muhumaal püsis kaua meeste elav laulutraditsioon ja tookord 18–20-aastane Jüri (ristinimega Georgi) oskas ka lastele mõeldud laule. Muuseas, edaspidi sai temast Muhu kooliõpetaja, ja tuntud teleajakirjaniku Ruth Karemäe isa.
Hällilauluviisi on Kipper esitanud Muhu meestelaulule omases, veidi uuemat laadi helikeeles. Viisi on üles kirjutanud helilooja Cyrillus Kreek vahemikus 1925–1927 (ETMM 6212 M11:1/330:1).
Gustav Vilbaste (1885–1967)
Gustav Vilbaste (kuni 1935. aastani Vilberg) oli mitmekülgne vaimuinimene, kes hakkas tegelema rahvaluulega 1907. aastal, kogudes pärimust ja vanavara Eesti Üliõpilaste Seltsile ja Eesti Rahva Muuseumile. Ta sündis Kuusalu kihelkonnas, kust tema pere kolis varsti Jõelähtme kihelkonda.
Vilbaste õppis 1918–1926 Tartu ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonnas, võttis osa ka Vabadussõjast. 1927–1928 Vilbaste õppis ja kaitses filosoofiadoktori kraadi Viini Ülikoolis. Tema peamiseks tööks sai looduse uurimine ning tööd õpetaja, ajakirjaniku ja looduskaitsjana. Selle kõrval uuris ja kogus ta jätkuvalt keelt ja rahvaluulet, eriti selle loodusega seotud aspekte. 2005. aastal Vilbaste mälestuseks korraldatud Eesti Rahvaluule Arhiivi konverents kandis sobivat nime "Loodusteaduse ja looduspärimuse vahel".
Regilaulutekst käsikirjas
EÜS IX 878 (65 b). Harju-Jaani khk, Peningi v, Kiviloo k < Kose khk, Alavere v, Rookla k. – Gustav Vilbaste < Mari Kotkas, 80 a. (1912).
Mari Kotkase laulusõnu kirjutas üles Eesti Üliõpilaste Seltsi kogumistöö raames tookord 27-aastane kooliõpetaja ja väga viljakas rahvaluulekoguja Gustav Vilbaste, kellest hiljem sai tuntud loodusteadlane. Tema muusikaüliõpilasest paariliseks oli tookord Karl Viljak, kes kirjutas üles ka Mari Kotkase viisi. Seda viisi Ester Mägi siiski ei kasutanud.
Laulik elas sel ajal Harju-Jaani kihelkonnas Kiviloo külas, oli aga pärit Kose kihelkonnast Rookla külast, kus oli oma laulud ka õppinud.
Ester Mägi koorilaulu käsikiri
Ester Mägi. 6 eesti rahvalaulu töötlust naiskoorile: Jaani tegemine. Sind lohutamas. Äiu püiu. Karjan tahab koju. Siku sarved. Lõpetame selle põllu, ETMM _ 8839 M 200:2/83:1, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, http://www.muis.ee/et/museaalview/203268
“Äiu-püiu” on 3. osa Ester Mägi tsüklist “Kuus eesti rahvalaulu töötlust” naiskoorile, mis valmis 1974. Pildil on näha leht koorilaulu käsikirjast, kus algab "Äiu-püiu".
