Pärt Uusberg (1986)
Et kiitke Jumalat (2017)
Rahvakoraali viis käsikirjas
EÜS II 834 (155). Reigi khk. – Peeter Süda < Mari Quarnström (1851–1917) (1905).
Rahvakoraali viisi seadis Pärt Uusberg Reigis elanud Mari Quarnströmi (snd Espenbaum, 1851–1917) esituse järgi, lähtudes helilooja Peeter Süda noodistusest EÜSi välitöödel.
Koraaliviis pärineb Euroopa ajaloolisest laulupärimusest: see avaldati aastal 1534 Nürnbergis kogumikus "Varia Carminum" (nr 23), autoriks Ludwig Senfl (1490–1543). Sealse ladinakeelse laulu pealkirjaks on "Vitam quae faciant beatiorem" ehk "Asjad, mis teevad õnnelikuks" – Marcus Valerius Martialis'e Epigrammi nr 47 algusrida.
Pärt Uusbergi kooriseade
[---]
Rahvakoraali helisalvestus ja noodistus
ERA, Fon. A 6b. Haapsalu l < Reigi khk, Kõrgessaare v, Rootsi k. – Cyrillus Kreek, Andrei Laredei, Johannes Muda < Laulab Peeter Quarnström (1849–1930) (1921).
ERA III 4, 133 (48). Cyrillus Kreegi fonograafisalvestuse noodistus (1921). Allikas: ERA, Fon. A 6b.
Reigis tuntud rahvakoraali "Et kiitke Jumalat" esimese salmi viisi ja teksti leiab väga sarnasel – kuid mitte identsel – kujul ka Mari abikaasa Peeter Quarnströmi laulduna (1849–1930) 1921. aastal Haapsalus tehtud fonograafisalvestuselt. Peeter on salvestuse andmete kohaselt varem elanud Reigi kihelkonnas Rootsi külas. Nii laulja nimi kui küla nimi viitavad rootsi päritolule.
Helisalvestajate rühma kuulusid helilooja Cyrillus Kreek, õigeusu vaimulik Andrei Laredei (1878–1961) ja helilooja Johannes Muda (Helila) (1890–1947).
Rahvakoraali tekst
Laulusõnu noodi all ei ole, kuid selle leiab "Uuest lauluraamatust" (nr 74). Teksti autor on Johann Horn, see ilmus originaalis nimega "Danket dem Herren" vennastekoguduse laulikus "Gesangbuch der Bömische Brüder" (1544).
Rahvaviiside salvestajad, heliloojad Cyrillus Kreek (1889–1962) ja Johannes Muda (1890–1947)
