Veljo Tormis (1930–2017)
Kust tunnen kodu (1974)
Veljo Tormise kooritöötlus
[---]
"Kust tunnen kodu" viis: helisalvestus
ERA, Pl 46 B1 Kolga-Jaani khk, Soosaare v. – Herbert Tampere, August Pulst < Laulab Marie Sepp (1862–1943) (1937).
"Kust tunnen kodu" koorilaulu meloodiaks on ühehäälne regilauluviis, nii nagu seda laulis Kolga-Jaani kihelkonna särav rahvalaulik Marie Sepp 1937. aastal. Helilooja Veljo Tormis on rahvalaulu ilu usaldanud, lisades üksnes tagasihoidliku klaverisaate. Ta lõi koorilaulu ilmselt arhiivist saadud vahetu kuulamiskogemuse põhjal, sest laulu ei olnud varem avaldatud. Tormise oskus regilaulu vaimu ja helikeelt tabada arenes rahvalaulude kuulamisel nii elavas esituses kui helisalvestustelt, ning suhtlemisest rahvalaulude uurijatega arhiivis.
Rahvalaulik Marie Sepp (1862–1943)
elas Soosaare vallas ja tema rikkaliku lauluvara hulgas oli ka arvukalt regilaule, mille oli õppinud kohalikult vanemalt rahvalt. Ta oli üks neist, kes kutsuti 1937. aastal Tallinnasse Eesti Ringhäälingu stuudiosse oma laule heliplaadistama, kui rahvamuusika uurijad ja entusiastid Herbert Tampere ja August Pulst tookordse uusima tehnikaga eesti rahvamuusikat salvestasid.
'
Regilaulutekstid käsikirjades
Marie Sepalt helisalvestatud regilaul "Kust tunnen koduje" on Tormise seade aluseks, kuid tema koorilaulu sõnad ei pärine samalt salvestuselt ega isegi samalt esitajalt, vaid on kokku pandud lähedase teemaga eri lauludest. Lauluteksti koostaja, luuletaja Jaan Kaplinski, on tekstid leidnud regilaulude väljaandest "Eesti rahvalaulude antoloogia" (ERlA, toimetaja Ülo Tedre, ilmunud 1969–1974).
Siin on näiteid rahvalaulude käsikirjadest koorilaulu "Kust tunnen kodu" tekstidega. Need tekstid on avaldatud antoloogias "Eesti rahvalaulud" ja leidnud tee tänapäeva kultuuri.
EÜS VII 2519 (500). Paide khk. < Türi khk. – Jüri Välbe ja Woldemar Rosenstrauch < [eesnimeta] Sõnajalg (1892; 1910).
EÜS V 809 (62). Simuna khk, Salla (end. Käru) v. -– Hans Siimer ja Woldemar Rosenstrauch < Abram Põltsam, 76 a (1908).
Regilaulutekstid ja koorilaul
Koorilaulus on esindatud nelja rahvalauliku laulud, mille liitmisel Jaan Kaplinski on tekstide terviklikkus üldjoontes säilitanud. Kõige väiksem katkend, mõned lõpuread, on Maret Kooritsa laulust, kuid sellegi tervik ei ole lõhutud, sest tema laulu eelnev osa oli sisult väga lähedane koorilaulu eelviimasele, Ann Lotilt valitud osale. Kaplinski on laulud ka keeleliselt ühtlustanud, tõlkides selleks eelkõige Ann Loti sõnad, kes laulis Karksi kihelkonna murrakus.
Jaan Kaplinski on tekstid leidnud väljaandest "Eesti rahvalaulude antoloogia" (ERlA, toimetaja Ülo Tedre, ilmunud 1969–1974). Need ilmusid antoloogia II: 1 ja III: 1 köites (1970, 1971).
Alljärgnevalt toon ära laulutekstide viited koos viidetega kasutatud trükiallikale.
EÜS VII 2519 (500). Paide khk. < Türi khk. – Jüri Välbe & Woldemar Rosenstrauch < Sõnajalg (1892; 1910). ERlA 1970: 226, 227 (2128).
EÜS V 809 (62). Simuna khk, Salla (end. Käru) v. – Hans Siimer & Woldemar Rosenstrauch < Abram Põltsam, 76 a. (1908). ERlA 1971: 223 (2112).
EÜS V 405 (96). Karksi khk, Karksi v, Rebase t. – Artur Martin & Peeter Tatz < Ann Lott, 64 a. (1908). ERlA 1971: 32 (3729).
H II 50, 816/7 (96). Äksi khk, Saadjärve v. – Paul Sepp < (?) Maret Koorits, 76 a. (1894). ERlA 1971: 32, 33 (3730).
