Riivo Jõgi (snd 1987)
Näio hääl (2020)
"Näio hääle" viis: Seto leelo käsikirjas ja helisalvestusel
Laul Viido Kiudoski näitemängus „Mardisandid“. EKLA, F 151: 10: 5, lk 72. Räpina khk. – Viido Kiudosk (1848-1896) (1886).
Liinatsuraq. CD-plaat. Tartu 2004, nr 4.
"Näio hääle" tekst: Seto leelo käsikirjas
Laul Viido Kiudoski näitemängus „Mardisandid“. EKLA, F 151: 10: 5, lk 102/3. Räpina khk. – Viido Kiudosk (1848-1896) (1886).
Riivo Jõgi kooritöötlus
[---]
Riivo Jõgi koorilaul põhineb Seto leelol, mille on taasloonud ja tuntuks teinud Tartu seto meesteansambel Liinats´uraq. Laul ilmus 2004. aastal nende CD-plaadil pealkirjaga „Tulõ-s und mi magamahe“, eeslaulja Urmas Kalla ja killõ Lauri Sommer. Liinats´uraqde kaudu võis laul leida tee ka tänapäeva pärimusse.
Liinats´uraq panid pala kokku kahest eri laulust, mille leidsid Räpina mehe Viido Kiudoski loodud Seto naljamängust “Mardisandid“. Näitemängu vanim teadaolev käsikiri pärineb aastast 1886 ja asub Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. Sealse viisi alla on kirjutatud kaks teksti hoopis teistel teemadel: „Viinalaul“, algusvärsiga „Viina-, viinakõnõ, vellekene“, ja „Ei tulnud jooma pärast“, algusvärsiga „Kõrdsi- kõrdsinaane joos Krõõdakõnõ“.
https://loitsija.blogspot.com/2010/10/liinatsuraq-10.html
Liinatśuraq
Tartu Seto meeste laulurühm sai alguse 2000. aastal Fenno-Ugria Tartu keskuses. Lauljate kokkukutsumise algatus tuli Kauksi Üllelt.
Pilt on tehtud Liinatśuraq'de 10. sünnipäeval. Nagu üks lauljatest ja pildi autor Aado Lintrop kirjutas, toimus pidu Eesti Kirjandusmuuseumis sellepärast, et "vähemalt viis tśurakest on selle majaga tihedasti seotud". Ansamblit nimetavad nad ise setopäraselt "laulupargiks".
Leelo tekst ja tõlge
Esimeses veerus on näide leelo sõnadest Viido Kiudoski näitemängus (EKLA, F 151: 10: 5, lk 102/3). Võrreldes koorilauluga, on kogu tekst pikem ja ka värsid on pikemad. (Vt. ka käsikirja ülal.) Liinats´uraq lühendasid värsiridu, et kohandada laulu sobivaks teisele, lühemate ridadega viisile.
Pildil on postkaart "Seto naine 1914. aastal." Foto tegi Soome etnomusikoloog Armas Otto Väisänen. Ta oli esimene, kes pildistas ja helisalvestas setosid. ERM Fk 377:2. https://www.erm.ee/et/shop/postkaart-seto-naine-1914-aastal
