Heino Kaljuste (1925–1929)
Ringmängulaul (1963)
Heino Kaljuste kooritöötlus
[---]
Raudkatsi raamatus ei ole ringmängu "Toa teeks ma omal tamme alla" päritolu kohta midagi – erinevalt mitmetest teistest, mille puhul on viidatud trükiallikatele. Samal kombel, ilma andmeteta, on raamatus ilmunud ka mitmed teised laulumängud, nagu „Meil hetkeks antud elada“ (lk 85) või „Varas, varas on su nimi“ (lk 84) jt. Võib oletada, et Raudkats on ilma andmeteta ringmängud kogunud rahvasuust või ise (osaliselt / ümber) teinud.
Anna Raudkatsi ringmäng
Kaljuste "Ringmängulaulu" jäljed viivad 1927. aastal ilmunud lauluni "Toa teeks ma omal tamme alla" Anna Raudkatsi koostatud raamatus „Mängud V. Laulumängud noorsoole" (lk 74, nr 37). Kooriseade järgib põhiosas ringmängulaulu eeskuju.
See raamat ongi vanim märk nimetatud ringmängulaulust, sest esimesed üleskirjutused Eesti Rahvaluule Arhiivis on tehtud hiljem, 1930ndatel aastatel.
1954. aastal on Anna Raudkats esitanud ringmängu "Toa teeks ma endal tamme alla" uusloominguliste ringmängude võistlusele. See osutab, et ta peab ennast vähemalt osaliselt ringmängu autoriks. Ringmängulaulu kohta on märgitud „loodud rahvaviisile“ ja žürii on seda esile tõstnud. Laulus on läti viisidele iseloomulikke jooni.
Neeme Laanepõld on teinud sellest laulust samuti kooriseade, mis ilmus 1958. Seal on pikem tekst, mida Kaljuste ei ole kasutanud.
Rahvatantsude ja -mängude koguja ja seadja Anna Raudkats (1886–1965).
Anna Raudkats oli Eesti esimene professionaalne rahvatantsude koguja, seadja ning tantsu- ja võimlemisõpetaja. Ta sai vastava hariduse Helsingi Ülikoolis 1912–1915.
Fotol on Paavli Kullu ja Anna Raudkats koos Setomaal Veretina külas. Neid pildistas Soome etnomusikoloog Armas Otto Väisänen 1913. aastal, kui ta käis koos Raudkatsiga Setomaal pärimust kogumas.
