Anu Raudsepp

Marie Underi „tagasitulek“ eksiilist Eesti kirjandus- ja kooliellu sula ajal

Teise maailmasõja järel võtsid Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud Eesti rahvalt kauaks ajaks võimalused kohtuda pagulastest rahvuskaaslastega ja saada osa nende kultuuriloomingust. Veelgi enam – nõukogude repressioonide eest Eestist põgenenud kultuuritegelaste varasemast loomingust vaikiti või seda halvustati, keelustati ja hävitati.

Eesti üks silmapaistvamaid luuletajaid Marie Under (1883–1980) põgenes 1944. aasta sügisel koos paljude teistega Läände. Temagi nimi „kadus“ stalinismi ajal avalikust kirjandus- ja koolielust. Käesoleva uurimuse eesmärk on tuua uudsetele allikatele tuginedes uut valgust sellesse, kuidas poliitiliste olude leebemaks muutudes Underi looming taas kodumaa kirjandus- ja kooliellu jõudis. Poetessi taastunnustamise protsessi vaadeldakse tollase tsensuuri kontekstis.