Prindi see lehekülg

Kadri Tüür

Kuhu kadus kriitika? Nuhkimisi netis

Ettekandes jätkan Eesti Kirjanduse Seltsi aastakoosolekul õrnalt alustatud teemat eesti kirjanduskriitika hetkeseisust ja selle võimalikest tulevikest digitaalse meedia ajastul.

Sissejuhatuseks pyyan põgusalt edastada emakeelsete blogiteoreetikute mõtteid selle kohta, milliseid veebi kirjutatud mõtteid võib käsitleda yhiskonna hinnanguid mõjutava meedia „pikendusena“. Ehk siis keskseks kysimuseks on esmalt, kust jookseb isikliku ja avaliku piir juhul, kui isiklik tahab väga avalikuks hakata, aga avalikkus väga ei tunne huvi. Sellega paralleelne kysimustering puudutab äriblogide olemust, millest ettekandes siiski ilmselt pikalt juttu ei tule.

Eesti keeles ilmuvat kirjandust tutvustavad blogid võib laias laastus liigitada institutsionaalseteks ja personaalseteks. Institutsionaalsete blogide kategooriateks on kirjastuste, ajakirjandusväljaannete ja raamatukogude blogid. Institutsionaalse ja personaalse vahepeale jäävad kirjanike blogid, mis sageli teenivad ka kirjaniku teoste esitlemise eesmärki nende parema myygiedu huvides. Ja viimaks – isiklikud blogid, kus autorid käsitlevad ilma selle eest raha saamata omaenese meeldumuste kohaseid kirjandusteoseid (ja räägivad vahele ka muud juttu, mis meelde tuleb). See on kindlasti kõige huvitavam ja kõige raskemini analyysitav kimp kirjandusblogisid; samuti on suhteliselt raske kindlaks teha nende autorite hariduslikku või institutsionaalset tausta. Usaldusväärsus rajaneb siin afektil. Koolitatud kirjanduskriitikuid on selliste blogide pidajate seas minu mulje kohaselt siiski vähe – kuid neid võib siiski leida institutsionaalsete blogide kaasautorite seast. Taas kerkivad siin yleminekualade probleemid: kuidas jääda ekraanilt loetavuse taluvuspiiridesse ja samal ajal kanda isiklikul lähenemisel põhinevasse blogivormi yle piisaval hulgal akadeemilisust?

Ja viimaks ka kriitika kysimus. Kui eesmärgiks on teos lugejale maha myya või vähemalt innustada teda seda raamatukogust laenutama, siis on päris loogiline, et kriitika komponent tutvustusest kaob. Mis sellest järeldub, jääb juba diskussiooni objektiks.