Prindi see lehekülg

Jaak Tomberg

Kaasaloovalt kaasaloovast kriitikast: Pilv läbi Steineri

Hiliseim substantsiaalne lisandus kriitika üle mõtlemisse Eestis on Aare Pilve teooria kaasaloovast kriitikast, mille ta esitas oma lühidas artiklis „Kaasaloova kriitika hüpotees”[1]. Mõte loovast kriitikast ja kriitika loovast potentsiaalist ei ole siinkandis kindlasti uus. Nii mõneski üldises sõnastuses on see juba viimased paarkümmend aastat tähistanud mõningate kriitikatekstide teatavat „määratlemisele allumatut ülejääki”, rääkimata alalisest intuitiivsest tundmusest, et vähemalt minimaalne loovus on kriitikale kui niisugusele loomuldasa omane. Pilve artikkel on aga esimene, mis seda loovat komponenti kontseptuaalselt piiritleda ja sisuliselt mõtestada püüab. Aare ütleb:

„Kunstiteos on sellise hoiaku järgi mitte niivõrd elamuse saavutamise vahend või mõistatuslik tõlgendavat lahendust vajav objekt (vastas-ese, nagu heideggerlased saksa Gegenstand’i tõlgivad), vaid teatav eluakt, suhtlussündmus, mis ei vaja niivõrd või ainult nautimist või tõlgendamist, vaid teatavat vastastikusust. Selli[s]e kriitika [—] suhtluspartneriks pole teised lugejad ega ka mitte kunstiteose autor, vaid teos ise – ja seega on selline kriitika ka ise teatud määral eluakt sellises tähenduses, nagu seda võib olla luuletus, lavastuse roll või maal. [—] Sellise kriitika põhiküsimused on „mida ma pidanuksin tundma ja mõtlema või võinuksin tunda ja mõelda, et luua selline teos?” ja „millised tunde- ja mõtteolukorrad oleksid vajalikud, et selline teos saaks sündida?””

Oma ettekandes püüan kaasaloova kriitika hüpoteesi põgusalt kaasa ja edasi luua. Tuginen peaasjalikult George Steineri hästituntud esseele „„Kriitik” / „Lugeja””, mis kirjeldab kaht olemuslikult erinevat lähenemist kunstiteosele.

Viimaks täiendan oma vaatlusi Slavoj Žižeki „järgmise uue” ja „tõelise Uue” vahelise eristusega, et uurida, kas kaasaloova kriitika „eluakt” eeldab/paljastab midagi fundamentaalset kunstiteose loomuse kohta.

Märksõnad: kriitik ja lugeja; distants ja selle puudumine; järgmine uus ja tõeline Uus; parasiitlus ja sümbiootilisus; potentsiaalsus; reetmine.


[1] Sirp 21. XI 2014.