Prindi see lehekülg

Ave Mattheus

Uuem noortekirjandus kooli kirjandustunnis: tekstivalik, käsitlemisviisid, lõiminguvõimalused

Argumenteerin ettekandes selle poolt, et kooli kirjandustundi võiks senisest rohkem kaasata noortele sobivat eakohast kirjandust. Minu seisukohta toetavad järgmised väited:

1) omamaise ja noortele mõeldud tõlkekirjanduse hulk on viimase kahekümne aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud, teosed on temaatiliselt, laadi, žanri ja ka stiili poolest väga mitmekesised. Samuti leidub tekste nii poistele kui ka tüdrukutele, kuigi omamaise noorteproosa hulgas domineerivad pigem tüdrukutele huvipakkuvad lood;

2) kirjandust, mis kujutab noore elule sarnast probleemideringi ja võimaldab talle samastumist loo tegelastega, loeb ta kaasaelamisega ja suurema sunnita;

3) noortekirjandus kõnetab noort talle omases meediakeskkonnas – pakub multimeedialisi ülekandeid, nt tõlgendusi filmi- ja etenduskunstides; intermeedialisi viiteid, nt muusikale, filmidele, videomängudele jms ning põiminguid, nt kujutava kunsti teostega (illustratsioonid);

4) noortekirjandus võimaldab kirjandustunni üles ehitada toetudes teosekesksele analüüsile ja/või eelistada lugejakeskset lähenemist – puudub kaanoni-, klassika- ja autorikeskse kirjanduskäsitluse sundus. Noortekirjanduse käsitlemisel koolitunnis saab rakendada erinevaid nüüdisaegseid uurimismeetodeid;

5) noortekirjandus pakub rohkesti lõiminguvõimalusi teiste õppeainete ja valdkondadega.

Ettekandes toon oma väidete tõestuseks mitmeid näiteid uuemast noortekirjandusest ja arutlen ka selle üle, kuidas tuua teave uuemast noortekirjandusest õpetajateni ja pakkuda neile metoodilist tuge noortekirjanduse käsitlemiseks kooli kirjandustunnis.