Prindi see lehekülg

Mart Velsker

Kolmekümnendad kuuekümnendatel. Esialgseid hüpoteese ja järeldusi

Metatekstide avaldamisaeg ja -tingimused mõjutavad kirjandusloo konstrueerimist. Antud juhul on põhiliseks huviks see, kuidas kuuekümnendate kriitika ja teadus tõlgendavad kolmekümnendate eesti kirjandust. Konkreetne materjal võiks anda ainet üldisteks järeldusteks nende strateegiate kohta, mida rakendatakse eeltsenseeritavas kultuuris, aga mõnikord (enamvähem) tsensuurivabadeski tingimustes.

Ideoloogilise kontrolli puhul sunnitakse tõlgendajat selgemalt valima positsiooni, kas ta on kirjanduse (ehk siis konkreetse kirjaniku, teose) „poolt” või „vastu”. Kui vastu, siis võib oodata kriitiku rünnakut, kui poolt, siis teistsuguseid tõlgendusi. Kolmekümnendate kirjanduse otsest ründamist kuuekümnendate kriitikas on suhteliselt vähe. Suured arveteõiendused lähiminevikuga olid olnud 10 – 20 aastat varem ning nüüd tegeleti pigem kirjanduse päästmisega hukkamõistjate käest.

Päästmisaktsioonis on kaks keskset strateegiat, mida võiks nimetada konstruktiivseks vaikimiseks ja demagoogiliseks diskuteerimiseks. Vaikitakse ebamugavatest asjadest ja polemiseeritakse seniste tõlgendustega, mõlemat lähenemisviisi rakendatakse teadmisega, et kõike kontrollib tsensuur.

Nende kesksete võimaluste raames rakendatakse mitmeid võtteid, neist paistavad iseloomulikud olevat järgmised: